Mustla peatänava alt leiti veel säilmeid

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks luustikest asus täpselt töömeeste
kaevatud kraavi põhjas.
Üks luustikest asus täpselt töömeeste kaevatud kraavi põhjas. Foto: Helena Kaldre

Paari nädala eest otse Mustla alevi südames ehitustööde käigus päevavalgele tulnud inimsäilmed ei jäänud ainsateks: avastatud on veel viis luustikku.

Asjatundjate hinnangul annavad leiud tunnistust kunagisest suurest kalmest, mida ei mäleta ka vanimad kohalikud elanikud ning mille kohta pole säilinud teateid kirjalikes allikates. Esialgsetel andmetel võib kalme pärit olla XVI—XVII sajandist.

Säilmed avastati Mustla kõige tuntuma, torniga maja eest. Kohalikud elanikud teavad rääkida, et inimluid tuli välja ka selle maja tagahoovist, kui seal kunagi kaevu kaevati.

«Ühest kraavist on tänaseks leitud kolm luustikku ja teisest, mille kaevamine on veel pooleli, leidsime ühe kaksikmatuse,» rääkis arheoloog Helena Kaldre. «Kaevame sealt edasi ja ilmselt kalmistu jätkub.»

Kaldre sõnul on arvatavasti tegemist kunagise Lõuna-Eestile tüüpilise külakalmistuga. Luudele lisaks on leitud üks münt ja hoburaudsõlg. Mündi dateering aitab kalmistu vanust määrata.

«See on Erik XIV aegne Tallinna killing, mille vermimisaastad on olnud 1561—1568,» selgitas Kaldre. «Leitud sõlg on ka selline, milletaolised olid levinud XVI sajandi lõpul ja XVII sajandi algul. Selliseid on külakalmetest leitud varemgi.»

Kuigi Mustla on tõenäoliselt rajatud sõna tõsises mõttes inimluudele, pole selles arheoloogi sõnul midagi erilist. Seda, kui paljudele on kalmistu viimseks puhkepaigaks saanud, on aga keeruline öelda.

«Kui kraavid on kaevatud, saame mingi ulatuse teada ning põhimõtteliselt on võimalik välja arvutada, kui suure matmispaigaga tegu oli,» ütles Helena Kaldre. «Praegu on sellest väga vara rääkida.»

Tee-ehitus jätkub ning paralleelselt sellega tehakse arheoloogilisi uuringuid. Suuremaid eraldi kaevamisi pole vähemalt esialgu plaanis ette võtta.

«Mustla rahval pole küll põhjust karta, et kauaoodatud ehitus seisma jääks,» hajutas Kaldre elanike kartusi.

Tarvastu vallavanem Alar Karu on kinnitanud, et Mustla rajati suhteliselt hiljuti ning leid on Mustla ajaloo seisukohalt väga oluline.

Tagasi üles