Maret Maripuu: Lapse jaoks on vaja vanematel aega leida

Maret Maripuu Foto: Elmo Riig / Sakala

OLEME palju rääkinud laste õigustest. See on igati loomulik, sest lapsed on ühiskonna kergesti haavatav osa. Neile mõjuvad majanduslik surutis või südametus argisuhetes kõige valusamalt.

Laps ei oska end veel ümbritsevate murede eest kaitsta ja tal pole psühholoogilist kilpi, mis aitab täiskasvanul raskusi taluda. Kõik alaealistega seotud probleemid — nende majanduslik kaitsetus ja koolivägivald, ohtlikud arvutikired ja kohatud teleprogrammid — on paraku tõepoolest olemas ning nendega tuleb tegelda.

TAHAN juhtida tähelepanu veel ühele õigusele, mille rikkumist pole kohe näha. Ma nimetaksin seda lapse õiguseks heale kasvatusele. Kasvatusele, mis koosneb mitmest tahust.

Riigile lähimal seisev osa on kooliharidus. Alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva mõtlemise, loovuse ja õpijulguse kujundamisele.

Koolis peab kinnistuma arusaam heast ja kurjast, õigest ja valest. Kool peab aitama kaasa sellele, et laps saaks ühiskonnas hakkama, oleks ettevõtlik ja toimekas ning oskaks hinnata kas või SMS-laenude riske.

Ent riik saab mõjutada ka kasvatuse teisi osi, näiteks täiskasvanupoolset suunamist, eelkõige ema ja isa kaudu. Riik saab lapsi aidata, toetades vanemaharidust ja andes vanematele võimaluse murede korral kiiresti nõu saada, et vältida suuri pereprobleeme.

TOON välja veel ühe sageli märkamatuks jääva aspekti. Rääkides sellest, et laps on isiksus talle omaste õigustega, unustame ära, et lapsele on vaja tutvustada ka tema kohustusi. Väike inimene vajab suunamist, juhendamist ning mis parata, vahel ka käskimist ja korrale kutsumist.

Muu hulgas on lapsel õigus küsida nõu, paluda abi, saada hoiatatud ja, nagu väljendas Hegel,  on inimese võõrandumatu õigus saada karistatud, kui selleks on vajadus. Küsimus on, kuidas seda teha, ja kas vitsa andmine või tutistamine on ikka parim lahendus. Olen veendunud, et teisi meetodeid kasutades saadakse paremaid tulemusi.

LAPSE kasvatamise juures on kõige tähtsam aeg. Töölt televiisori ette ja seal magama tormavail vanemail selleks aega ei jagu. Õpetaja, kel on vaevu mahti kontrolltööd läbi vaadata ja järgmiseks päevaks tunnid ette valmistada, on ehk hea aineõpetaja, aga ta ei jõua kedagi kasvatada.

Tulevased tublid kodanikud kasvavad pere, arendava ja toetava kooli, lastega tegelevate organisatsioonide ja laiemalt kogu ühiskonna toel. Kuid peamine on kodune kasvatus, sest kõige väärtuslikum käib ikka armastuse kaudu ja seda riigi kuluartiklite sekka planeerida ei saa.