/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/07/01/396119t1h1d15.jpg)
Saarepeedi vallas elupuu ladvas märgatud tuuleluua on ilmselt põhjustanud maailmas haruldane seenhaigus, mille täpset olemust metsapatoloogid praegu selgitavad.
Elupuul kasvab ülemaailmne loodusharuldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi erakorraline teadur metsapatoloog Märt Hanso ütles, et kui uuringud kahtlusi kinnitavad, on tegu esmaleiuga Euroopas.
«See on teadusele väga oluline,» sõnas ta. «Kõnealune seen elupuul on haruldane kogu maailmas ja Euroopas selle kohta teateid pole. Seni vaid Kaug-Idas leitud seene põhiline peremeestaim on elupuu sugulane, Jaapani päritolu hiibapuu.»
Märt Hanso ja tema kolleeg metsapatoloog Rein Drenkhan kahtlustavad haiguse tekitamises kaht seeneliiki ning kumbagi pole varem Euroopas leitud. Mõlemad on täisparasiitsed, mis tähendab, et surnud kudedel need ei kasva.
«Teistele taimedele ning inimestele, loomadele ja lindudele kõnealune seen ohtlik ei ole,» kinnitas Hanso. «Nakatumine ohustab ainult elupuid või tema lähisugulasi, näiteks nimetatud hiibapuud. Seda kasvab Eesti parkides.»
Kevadel käisid teadlased elupuu juures kaks korda proove võtmas, kuid seen on tänavu hilise arenguga ja suve lõpul on plaanis võtta veel proove.
«Võimalik, et kolmaski retk lõpeb sama tulemusega, sest meie oludes ei pruugi seen täit arengutsüklit üldse läbida,» selgitas Hanso. «Sel juhul peab meie oletuse tõestama DNA uuring, mis jääb ilmselt sügisesse. Niisuguse kaliibriga avastused ei pruugigi kergelt kätte tulla!»
Kahtlustatavate seeneliikide nimesid ei tahtnud metsapatoloogid enne lõpliku kinnituse saamist avaldada.
«Kui palju ohustab seen Eestis teisi elupuid, seda ei oska me praegu öelda,» lausus Hanso. «See on väga aeglase arenguga seenhaigus. Teisel elupuul, mis kasvab tuuleluuaga elupuu kõrval, midagi samasugust märgata pole.»
Tuuleluua suuruse põhjal hindasid metsapatoloogid, et seen on kõnealuse elupuu küljes kasvanud vähemalt kümme aastat.
Kuidas sattus Euroopas seni leidmata seen Saarepeedi valda Peetrimõisa külla, on metsapatoloogi sõnul teadusele kõige tähtsam, ent veel vastuseta küsimus.
«Suupäraselt öeldes on seente levimine pagana keeruline värk,» tunnistas Märt Hanso. «Eosed võivad õhus läbida küll tohutuid, kümnete tuhandete kilomeetrite pikkusi vahemaid, aga selle pika teekonna ajal peaks päikese ultraviolettkiirgus need tapma. Võimalik, et seen jõudis meile välismaalt toodud taimega.»
Metsapatoloog nentis, et viimastel aastatel on ilmastikumuutuste tõttu saabunud Eestisse uusi taimehaigusi.
Oma isatalus elupuu latva tekkinud veidrat puhmast silmas Ülo Koovit ning üle-eelmisel aastal andis ta sellest «Sakala» toimetusele teada. Praegu talus elav Meelis Koovit lausus, et viimase paari aasta jooksul on moodustis märgatavalt kasvanud.
Redeliga elupuu ladvas, kuue kuni kaheksa meetri kõrgusel proove võtmas käinud metsapatoloog Rein Drenkhan ütles, et tuuleluud on umbes meeter lai ning meeter ja paarkümmend sentimeetrit pikk. Oksad on all iseloomulikult jämenenud ning keerdunud.
Metsapatoloogide teada on teiste puude küljes suuremate tuuleluudade läbimõõt olnud kuni kaks meetrit, elupuu kohta andmeid pole.