Reisikiri: Eakaaslasest sõpruslinn on Viljandiga sarnane

See sild oli kunagi osa Ainaži–Valmiera–Smiltene kitsarööpmelisest raudteest. Rööbastee ise kadus seitsmekümnendatel aastatel ja tänapäeval on sild koos raudteetammiga tervisesportlaste käsutuses. Foto: Aivar Kaljusaar

Käes on aeg, mil saab end töörütmist välja lülitada ja puhata. Kes sõidab maale, kes lõunamaale. Mina peatusin ühel päeval Viljandi kesklinna poole jalutades hetkeks tulba juures, mille viidad osutavad Viljandi sõpruslinnadele. Mõeldud, tehtud: sel aastal tutvun alustuseks Valmieraga.

Kohale jõudnud, otsin kõigepealt üles Valmiera turismi projektijuhi Anita Deigele, kes vahendab ühtlasi sõpruslinnade vahel uudiseid. Viljandil ja Valmieral, kel mõlemal täitub tänavu 731 aastat linnaõiguste saamisest, on koostöö- ja sõprussuhted juba aastast 1960 ning 1992. aastast on nad ametlikult sõpruslinnad.

Algul räägime üldisematel teemadel. Sellest, et Valmieras elab umbes 25 600 inimest, ja sellest, et lätlasi vaevavad samad mured mis meid. Noored lähevad Riiga õppima ja pärast seda tagasi ei pöördu. Õnne minnakse otsima ka välismaale. Samas on Deigele sõnul täheldatav vastupidinegi suund. «Viimastel aastatel tullakse tagasi ja hakatakse oma kodukohas tegelema väikeettevõtlusega. Kes teeb kohviku, kes restorani,» kõneleb ta.