Eesti vajab kartmatuid sõjamehi

Jüri Kukk Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

MÄRTSIS JÕUDSID pinged Ukrainale kuuluvas Krimmis haripunkti ja see vähendas turvatunnet ka Eestis: reaalseks muutus oht, et Venemaa pöörab pilgu meile. Osa Eesti mehi reageeris sellele Kaitseliitu astumisega, päris paljud aga ei häbene värisemist varjata.

Mul on tulnud mitme inimesega vaielda agressorile vastupanemise mõttekuse üle. Levinud on seisukoht, et meist pole võimalikule kallaletungijale vastast ja seega pole mõtet isegi oma kaitseväge pidada. Sõjavastasus on Eesti ühiskonnas juured sügavale ajanud, alates sellest, et meie välismissioone peetakse mõttetuks, kuni veendumuseni, et NATO ei hakka nagunii meie pärast Venemaaga sõdima.

Kaitseliitlane ja «Kevadtormi» raadiojaama Sõduri FM saatejuht Madis Milling on öelnud, et Vene luure üks ülesanne ongi eestlaste seas sellist lootusetust külvata ja selleks eraldab Kreml palju raha. Eesti ühiskond on suuremal määral selle propaganda õnge läinud. Paljud plaanivad lausa läände putkata, kui asi tõsiseks kisub.