Kohtute tööle annavad suurima panuse roolijoodikud

Politsei kinnitusel on sel aastal suurendatud joobes juhtide tabamiseks mõeldud reidide hulka ning Lõuna-Eestis on kokku kontrollitud 95 595 roolikeeraja kainust. Pisut vähem kui üks protsent juhtidest on olnud joobes. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viimase kuu jooksul Viljandis jõustunud 17 kohtuotsusest on üksteist olnud seotud joobes juhtimisega. Kohaliku kohtumaja juhi sõnul ongi auto juhtimine purjus peaga kõige levinum kuriteoliik.

«Paragrahv 424 on meie töös kogu aeg tuntav ja nähtav,» lausus Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja juht ja kohtunik Toomas Lillsaar. Paragrahv 424 tähendab, et kohtu ette on saadetud mootorsõiduki roolist raskes joobes tabatud juht. «Tõenäoliselt on see kogu Eestis kõige levinum kuriteoliik,» arvas kohtunik.

Sarnased karistused

Enamasti jõuavad need juhtumid kohtumajja kokkuleppemenetlusena ja karistused on üldjuhul üsna sarnased. Esmalt veedab roolist tabatu ühe öö politsei arestimajas, siis lepib ta kokku kahe kuni kuue kuu pikkuses tingimisi vangistuses kuni kolme aasta pikkuse katseajaga. Enam kui pooltelt süüdimõistetutelt võetakse kolmeks kuni kuueks kuuks juhiluba ja lisaks peavad nad maksma 600 eurot kohtukulude katteks.

Samuti saavad nad külge kriminaalkurjategija sildi ja peavad regulaarselt käima kriminaalhooldaja vastuvõtul.

Viljandi politseijaoskonna juhi Alvar Pähkli sõnul tabavad Viljandi politseinikud joobes juhte aastas tavaliselt üle 300. «Näiteks lõppenud nädalavahetus andis meile väga suure saagi,» nentis Pähkel. Paari päevaga saadi kätte 15 purjus juhti ja kaheksa neist olid nii raskes joobes, et peavad nüüd kohtu ette astuma.

«Eks külmaga istutakse rohkem ruumis sees ja liigutakse vähem. Soojaga grillitakse õues ja sõidetakse mööda suurüritusi,» vastas Pähkel küsimusele, kas sooja ilmaga suureneb purjus juhtide hulk.

Kellaajast sõltumata

Kohtulahenditest selgub, et ebakaines olekus juhte võib teedel kohata kellaajast sõltumata. Politsei on neid tabanud nii varahommikul, lõuna ajal, õhtul kui keskööl. Ka sõidukid, mille roolist neid tabatakse, on väga erinevad. Peamiselt on need muidugi sõiduautod, kuid purjutajaid on kätte saadud ka traktoriroolist ja mopeedisadulast. Sarnane on aga see, et kõik viimase 11 kuu jooksul Viljandi kohtumajas karistatud roolijoodikud olid mehed.

Mõnda purjus meest on politseil tulnud isegi mitu korda ühe õhtu jooksul roolist maha võtta. Näiteks tänavu jaanuaris tabati üks 31-aastane mees õhtul kella üheksa ajal Leola tänav 53 maja ees, kui patrull ta kinni pidas, joobe tuvastas ja mehe roolist kõrvaldas. Kolm tundi hiljem leidis patrull sama isiku uuesti autoroolist, seekord ühe maja võrra kaugemal. Pärast üht ööd arestimajas lõpetas mees nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Juhiluba talt ära ei võetud ja ta peab tasuma üle 620 euro kohtukulusid.

Mõnel juhul jõuavad purjus juhid kohtu ette juba järgmisel päeval. Nii juhtus näiteks 18. mai lõuna ajal Viljandis joobnuna roolist tabatud 58-aastase mehega, kes pärast vahelejäämist veetis arestimajas üle 24 tunni ja seejärel läks otse kohtu ette. Tema sai karistuseks samuti neli kuud tingimisi vangistust, peab juhiloata läbi ajama kolm kuud ja maksma ligi 600 eurot kohtukulusid.

Mõnele autojuhile ühest karistusest ei piisa. Nii näiteks tabati 21. mail üks 44-aastane mees joobnuna autoroolist mitmendat korda. Juhiluba oli mehelt juba varem ära võetud ja kohtunik saatis ta kohe järgmisel päeval 15 päevaks arestikambrisse, kust eelmisel nädalal pääses taas koju.

Statistika näitab, et joobes juhtide hulk on vähemalt Viljandimaal aastaga pisut vähenenud ehk tänavu viie kuuga tabas politsei 91 roolijoodikut mulluse 104 asemel. Lõuna-Eestis kontrolliti viie kuu jooksul kokku 95 595 autojuhi kainust ning joobes oli neist alla ühe protsenti ehk 934 roolikeerajat.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa ütles, et politsei teeb sel aastal joobes juhtide tabamise nimel rohkem tööd kui mullu. Sagedamini on näiteks üldiseid puhumisaktsioone.

Kürsa avaldas ka heameelt, et inimesed on hakanud rohkem joobekahtlusega juhtidest politseile teada andma. «See näitab, et suurele hulgale inimestest on liiklusohutus tähtis teema ja nad on valmis olukorra parandamiseks oma panuse andma.»