Tiiu Härm: Kes kaitseb meie naisi ja tütarlapsi tubakavingu eest?

Tiiu Härm Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

TUBAKATÖÖSTUSE paljudest sihtgruppidest on just naised üks suuremaid, kelle abil saab müüki kasvatada: naisi on meestega võrreldes tarbijate seas suhteliselt vähe. Maailma enam kui miljardist suitsetajast moodustab õrnem sugu umbes viiendiku. Ülemaailmne trend näitab, et kui meeste seas suitsetamise levik tasapisi kahaneb, siis naiste hulgas see paraku tõuseb.

Naiste suitsetamispõhjused erinevad enamasti meeste omadest. Naised kipuvad suitsetamist pidama vabaduse ja glamuuri märgiks. Ühtlasi usuvad paljud, et suitsetamine hoiab nad saledad. Turundajad kasutavad neid eksiarvamusi osavalt ära. Seetõttu suitsetavadki naised meestest oluliselt rohkem light-sigarette, uskudes, et pakendil olevad märked «kerge» ja «vähem tõrva» tähendavad «ohutu».

TERVISE arengu instituut korraldas Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu. Ilmnes, et 2008. aastal suitsetas iga päev veerand elanikest (26 protsenti). Naisi oli nende seas kaks korda vähem kui mehi, vastavalt 17 ja 39 protsenti. Lisaks igapäevasuitsetajatele tuuakse uuringus välja ka juhusuitsetajad: neid oli naiste seas 8 protsenti. Juhusuitsetajatel võivad tekkida nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus, mistõttu neist saavad pahatihti peatselt püsisuitsetajad.

Suitsetamise puhul saab täheldada arvestatavaid erinevusi naiste haridustaseme, perekonnaseisu, tööga hõivatuse ja teiste sotsiaalsete mõjurite vahel. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on enim, 26 protsenti suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas. Kõige rohkem, 33 protsenti igapäevasuitsetajaid on töötute seas.

Kui maailmas on õrnema soo suitsetamislevimus kiirelt suurenemas, siis Eestis on see naiste seas võrreldes 2006. aastaga paar protsenti vähenenud. Paraku kasvab see tütarlaste hulgas. Meie 13-15-aastastest koolipoistest kasutab mingit tubakatoodet 36 protsenti ja -tüdrukutest 32 protsenti. Regulaar­selt suitsetab aga 30 protsenti tüdrukuid.

Kui täiskasvanute vanusegrupis oli suitsetavaid naisi kaks korda vähem kui mehi, siis teismeliste kooliõpilaste seas on poiste ja tüdrukute suitsetamislevimus peaaegu võrdne.

BIOLOOGILISE eripära tõttu kujuneb naistel tubakasõltuvus kiiremini kui meestel ja on püsivam. Ühtlasi kahjustab tubakas naisi tugevamini. Nad on tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes — mainigem rinna-, emakakaela- ja kopsuvähki. Suitsetajal väheneb rasestumise tõenäosus ning nii mõnigi kord on lastetuse ainus põhjus suitsetamine.

Eesti meditsiinilise sünniregistri tunamulluste andmete järgi suitsetas 11 protsenti rasedusega arvele tulnud naisi. Vaid kaks protsenti lõpetas suitsetamise esimese kolme raseduskuu jooksul, teised ei suutnud sellest sõltuvusest loobuda.

Loode puutub tubakasuitsuga kokku juba enne sündi, saades mürgiseid aineid platsenta kaudu ema vereringest. Raseda suitsetamine ja suitsuses ruumis viibimine suurendavad komplikatsioonide ohtu: võivad põhjustada loote kasvu aeglustumist, enneaegset sünnitust, väikest sünnikaalu, perinataalset suremust ja kaasasündinud arenguhäireid. Raseduse ajal suitsetamine tekitab imikul nikotiinisõltuvuse, mis muudab ta nutuseks ja närviliseks.

TURUNDAJATE meelitustest enamgi ohustab naisi tõik, et nad on sunnitud pidevalt viibima teiste tubakasuitsus. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangu järgi põhjustab passiivne suitsetamine igal aastal 600 000 surmajuhtumit, neist 64 protsendi puhul on ohvrid naised.

Paljud õrnema soo esindajad ei tea passiivse suitsetamise riske või arvavad, et neil pole õigust nuriseda.

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest lähtudes võib tõdeda, et vähenenud on oht kahjustada tervist täissuitsetatud tööruumides.

Kui 1990. aastal pidi viibima tööl vähemalt tunni suitsuses ruumis kolmandik naisi, siis 2008. aastal ainult iga kümnes naine. Seevastu kodus viibib ruumides, kus suitsetatakse, üle veerandi eesti naistest. Kuigi suitsustes eluruumides viibivate inimeste arv on 1990. aastast vähenenud peaaegu poole võrra, on see siiski väga suur.

ON kindlaks tehtud, et läheduses viibiv inimene hingab sisse rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest suitsu kõrvalvoos leidub neid enam kui peavoos. Samuti on mittesuitsetaja kops tundlikum, sest ei ole tubakaga kohanenud.

Lühiajaline tubakasuitsuses keskkonnas viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ja teisi allergia tunnuseid. Samuti võib see tekitada peavalu, iiveldust ja unisust. Kui suitsu sees viibitakse tihti, toob see endaga kaasa pikaajalise tervisekahjustuse.

Märkimisväärselt suurenevad kopsuvähi ja muude vähkkasvajate risk ning oht jääda südamehaigustesse; kasvab astma ning kopsu- või kõrvapõletiku võimalus.

Paljud naised on paratamatult passiivsed suitsetajad, sest nende abikaasa, sõbrad või töökaaslased suitsetavad. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodus, autos ja teistes kohtades. Mõelge sellele, kui tekib taas tahtmine sigarett läita. Sellise käitumisega ei kahjusta te ainult iseenda, vaid ka pereliikmete ja sõprade tervist.