Lõhavere mõisa ümbrus pakub avastamisrõõmu

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõhavere hooldekodu elanikul Villu Hendriksonil on mõisapargi paviljonis tore nokitseda. Ühe traadist punutud korvi kinkis ta ka juhataja Marika Tirmastele.
Lõhavere hooldekodu elanikul Villu Hendriksonil on mõisapargi paviljonis tore nokitseda. Ühe traadist punutud korvi kinkis ta ka juhataja Marika Tirmastele. Foto: Marko Saarm / Sakala

Vanas mõisahoones tegutseva Lõhavere hooldekodu park on juba mitmel kevadel olnud otsekui oaas, mis rõkkab linnulaulust ja pakub mitmel kombel rõõmsat avastamist.

Hooldekodu elanikud saavad seal jalutada laudteedel ja koorepuruga kaetud radadel. Üks laudtee laskub Lõhavere orgu, kus vuliseb oja. Üle oja viib kolm silda. Parki on ehitatud ka kolm õdusat puidust paviljoni. «Et enamik eakaid ei talu kuuma ja päikest, on neil varjualustes mõnus,» nentis hooldekodu juhataja Marika Tirmaste. «Seal saavad nad suhelda, käsitööd teha ja raamatuid lugeda.»

Istumispaiku on mujalgi. Pingid on näiteks mõisahoone ees, kuhu paistab tuhkpuuhekkide vahelt kätte purskkaev. Eeskujulikult taastatud vanale majale lisavad ilmet esiküljel asuv rõdu, mis on ehitud õitsvate suvelilledega, ja tagatiivas paiknev talveaed.

Märksõnad

Tagasi üles