Ministri anatoomia

Peeter Olesk Foto: Elmo Riig / Sakala

OMA KÕIGE süstemaatilisema hariduse sai riigikogu rahanduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder (sündinud 1964. aastal) Nõukogude armees. Seal tegid teenistuskaaslased talle selgeks, et ülemusest tuleb hoida võimalikult kaugele, köögile aga nii lähedale, kui saab. Enne sõjaväkke minekut tahtis Helir-Valdor Seeder õppida Eesti maaülikoolis põllumajandusinseneriks, aga kõrgema matemaatika õppejõud ütles talle juba esimesel eksamil, et nemad kahekesi – too õppejõud ja noor rebane – koos matemaatika paati ei mahu.

Kroonuteenistusest vaba, otsustas Helir-Valdor Seeder põllumajandusökonoomika kasuks ning õppis võimalikult vähe Marxi, kuid korralikult diferentsiaalrenti ja maakasutuse rentaablust. Mis see talle peale diplomi andis? Uskumise, et minister saab midagi ära teha ainult siis, kui tal on oma valitsemisalas eelarveraha, võimuaparaat ja käsuõigus koos manööverdamisoskusega.

UMBES SELLELT tasemelt, turjal kümme aastat Viljandi maavanemana, ta 2007. aastal põllumajandusministrina alustas. Ta oli näinud, kuidas maavanemate roll muutus Eesti Vabariigi poliitilises struktuuris järjest tühisemaks, sest kui põhiseadus ei sätesta maakondi, siis annab ta maavanemale ainult sekretäri, auto, kabineti ja palga. Võib-olla ka koha erakondlikus järjekorras, kui kandideerida riigikokku.