/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2010/07/01/395676t1h71d0.jpg)
Läinud pühapäeval Olustveres peetud 15. pargipidu tõi kohale palju uudistajaid, kes said jälgida ümbruskonna taidlusrühmade esinemist ning astuda mõisas tegutsevatesse töökodadesse.
Pargipidu pani mõisa kihama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peo korraldas Olustvere segakoor Lehola. Selle liige Elviira Grosberg rääkis, et Suure-Jaanist olid tulnud puhkpilliorkester ja segakoor Ilmatar. Lauludega esines ka Lehola segakoor. Püünele astusid veel tantsurühmad Sürgaverest ja Olustverest, pillimehed Pilistverest ja Kalev Saarva noorteansambel Swingers. Sürgavere maanaised korraldasid loterii. Pargipidu juhtis Avo Ailt, ühtlasi aitas ta teha oksjoni.
Nagu eelmistelgi aastatel, oli Võhma küünlavabrikant Peter Wüthrich toonud kohale lasterongi ja batuudi. Kõik suured ja väikesed said rongiga pargis tiiru teha, muruväljakul võisid huvilised aga hobusega sõita.
Elviira Grosberg tõdes, et kontserti peeti vabas vormis ja esinemiste vahel olid pikemad pausid, et rahvas saaks nautida sööki, mida pakkus Olustvere loss, ning uudistada mõisas kihavat elu.
«Rahvas sai käia ning vaadata, kuidas tehakse keraamikat ja klaasi,» rääkis Grosberg. «Palju jagus uudistajaid sepikotta, kus meistrid oma oskusi demonstreerisid, aga kõige populaarsem oli leivakoda — hea värske leiva ostjaid oli väga palju.»
Olustvere pargipeo korraldamise juured ulatuvad XIX sajandisse. Nimelt käis 1892. aastal Eestis Vene suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes peatus teel oma adjutandi Nikolai Ferseni juures Olustvere mõisas. Kõrge külalise auks korraldati mõisapargis pidu, millest sai osa ka ümbruskonna rahvas.