Juhtkiri: Suvine segadus

Foto: Elmo Riig / Sakala

Juuli esimesest päevast asuvad seni Viljandimaal bussisõitu pakkunud firmade asemele uued.

Vähem kui kuu aja eest sõlmis maavalitsus kaheksaks aastaks sõitjateveo lepingu firmadega Automen ja MTG. Toona, pärast segadusterohket riigihanget väitsid nii maavalitsuse kui bussifirmade esindajad, et muudatus ei too kliendile kaasa häirivaid asjaolusid. Üleminek ühelt firmalt teisele pidi sujuma peaaegu märkamatult.

Tänases «Sakalas» on juttu sellest, et aktsiaseltsile MTG üle minevate Viljandi linnaliinibusside sõitjad on juba mõnda aega olnud murelikud. Neil on hulk küsimusi, millele nad vastust ootavad, teinekord teadmata, kellele neid üldse esitada. Vägisi kerkib küsimus: kas ametnike ja ettevõtjate tõlgenduses tähendas märkamatu üleminek infosulgu?

On ju igati ootuspärane, et teavet, mis puudutab mitut tuhandet inimest, ei pea iga asjast huvitatu ise taga nõudma, vaid seda annavad lepingu sõlmijad. Tõsi, sõidusoodustused on küll hoopis linnavalitsuse teema, kuid info koondamine ja kättesaadavaks tegemine on ikkagi asjaga seotud poolte ülesanne. See aitaks säästa nii klientide närve kui nendega ühekaupa tegelevate ametnike tööaega.

Tundub, et teavitustöö on jäänud tegemata muulgi põhjusel kui napp aeg lepingu sõlmimise ja ellujõudmise vahel. Võib ju olla, et hilja peale jäämise taga on maavalitsuse ootus, et asjakohane algatus tuleb ettevõtjalt, ja vastupidi. Võimalik, et inimeste ootusi hinnati lihtsalt valesti. Paraku jääb veel üks põhjus, mis ei mõju just usaldust äratavalt: tegijatel endilgi ei näi kõik asjad korralikult läbi mõeldud olevat. Kui «Sakala» aru päris, tuli ette sedagi, et vastaja jäi jänni või andis ekslikku infot, mida hiljem parandas.

Et aastaid kestnud riigihanke puhul saaks teoks vanasõna «Kaua tehtud, kaunikene», tuleb nii selle korraldajal kui võitjal kõvasti pingutada — kas või kaheteistkümnendal tunnil.