Akadeemikud palusid PISA testist loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiste hulgas Suurbritannia ajalehes The Guardian avaldatud ligi saja akadeemiku avalikus kirjas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kõrgele haridusametnikule nõutakse järgmise PISA oskusuuringu tegemisest loobumist.
Läkituses Andreas Schleicherile väljendatakse sügavat muret, et kõige suurema rahvusvahelise haridusuuringu ehk PISA testi korraldamine on mõjunud haridusele negatiivselt. Sellele on alla kirjutanud teadlasi näiteks Cambridge’i, Oxfordi, Londoni, Bristoli, Stanfordi, Columbia ja Stockholmi ülikoolist.
Lühiajalised reformid
Akadeemikud väidavad, et PISA testi tulemused, mida ootavad kannatamatult kõik poliitikud, haridusministeeriumid ja ajakirjanikud, on hakanud mõjutama õppemetoodikaid. Muu hulgas leiavad nad, et selline õpilaste ja riikide võrdlemine on toonud kaasa lühiajalised haridussüsteemide reformid. Väidetavalt üritavad riigid uuendustega oma positsiooni pingereas parandada, kuid imevad seejuures õppimisest välja kogu lõbu ja teevad koolipingi nühkimisest hoopis tööorjuse.
Teadlased on seisukohal, et õppekavade moonutamine ja õpetajate tegevusvabaduse piiramine põhjustavad koolistressi. Samuti ei meeldi neile, et testi korraldav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) suunab riike hariduspoliitiliste otsuste tegemisel, jättes hindamise ja soovituste juures arvestamata riikide poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused.
Akadeemikud loodavad, et kui järgmine PISA test, mis kolmeaastast intervalli arvestades peaks tehtama tuleval aastal, jääks ära, tekiks võimalus luua uus ja tähendusrikkam, ent vähem sensatsioone pakkuv hindamine.
Andreas Schleicher vastas samuti avaliku kirjaga ning väitis selles, et akadeemikute pöördumine sisaldab hulka valesid väiteid. Ta üritas ümber lükata arvamust, nagu oleksid PISA ja ka teised samalaadsed testid endaga kaasa toonud lühiajalisi muudatusi hariduses.
Süsteemi nõrgad kohad
Nagu ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva, on OECD toetanud Eesti haridus- ja teaduspoliitika korraldust mitme analüüsiga ning Eesti koolid ei ole kunagi spetsiaalselt PISA testiks valmistunud. «PISA uuring on näidanud süsteemi nõrku kohti, näiteks keerulist mõtlemist nõudvate ülesannete lahendamise kesist oskust, poiste tüdrukutega võrreldes tunduvalt kehvemat lugemisoskust ja nõrgemat õpetust vene õppekeelega koolides,» lausus ta.
Ladva sõnul annab võrdlus teiste riikidega selgema pildi meie ees seisvatest ülesannetest ja võimalustest nendega toime tulla. «Aga ka ilma PISA-ta oleksime rääkinud suundumusest minna faktide õpetamiselt üle mõtlemise õpetamisele.»
2. aprilli Sakalas ilmunud artiklis «Eesti õpilased lahendavad probleeme edukalt» on märgitud, et eelmisel PISA mõõduvõtul olid Eesti õpilased probleemi lahendamise oskuselt 44 riigi seas 12., matemaatikas ja lugemises 11. ning loodusteadustes kuuendal kohal.
SELGITUS
ASSO LADVA,
haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant
Mis puudutab õppekavasid, siis praegu ei käi mitte nende, vaid ainekavade korrigeerimine. Riiklikud õppekavad on Eesti oludesse sobivad ja head, kuid õpetajate ja koolijuhtide hulgas tehtud küsitlustest ning eksperthinnangutest on selgunud, et nende rakendamist takistavad ainekavade ülekoormatus ja keeruline sõnastus. Praegu lõpule jõudva töö käigus on kärbitud ainekavade ebamõistlikku mahtu ning määratletud selgemalt õppekavade olulised põhimõtted: väljundipõhisus, loovus, ettevõtlikkus, aineülesus ja lõiming. Õpetajale on tagatud senisest suurem võimalus teha valikuid õppesisus.
Seega ei too praegune riiklike ainekavade korrigeerimine endaga kaasa mingeid kardinaalseid muutusi, vaid parandused lihtsustavad juba neli aastat tagasi kokku lepitud väärtuste rakendamist.
PISA
Õpilaste hindamise programm PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring.
• Testiga üritatakse välja selgitada 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes.
• Viimases PISA haridusuuringus osales 65 riiki ja 510 000 õpilast. Eestist tegi kaasa peaaegu pool kõigist 15-aastastest õpilastest ehk 5867 õpilast.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium