/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2014/06/04/3088182t1hae6e.jpg)
Mida teha vanade autorehvidega? Kolm Viljandi kultuuriakadeemias õppivat neidu pesevad need korralikult puhtaks ja lasevad neil veidi tuulduda. Seejärel katavad nad rehvid riidega, ja nii valmivadki omanäolised tumbad.
Vanadest autorehvidest said auhinnatud tumbad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just need tumbad jagasid Tartu ülikooli (TÜ) teisel äriplaanide ja -kontseptsioonide võistlusel «Tudengite äriideede kaleidoskoop» teist ja kolmandat kohta. Vanadest rehvidest tumbasid tootev bO tumbad on Viljandi kultuuriakadeemia kolmandal kursusel õppivate huvijuhtide Kristlin Kunnuse, Kärolin Kruuti ja Maarja Padari ettevõte.
Asjalikud tegijad
Tüdrukud tegid tumbad ise valmis, kuid ettevõtte arenguks vajalike teadmiste ja nõuga aitasid kultuuriakadeemia aine «Ettevõtluse baaskursus II» lektorid. Iganädalased ülesanded ja nõuanded aitasidki jõuda auhinnalise kohani. Konkursi žürii liige, TÜ ideelabori juht Kalev Kaarna märkis, et rehvidest tumbasid teha pole uus idee, ent vastupidiselt bO tumbadele pole keegi veel ärini jõudnud.
Kuigi algul näib, et autorehvist on tumbat veidi keeruline kokku panna, siis Kristlin Kunnuse hinnangul võib see ehk nii olla, ent tegelikult pole asi enam väga uus.
«Maailmas levib aina rohkem mõtteviis teha vanadest asjadest midagi uut,» sõnas ta.
bO tumbad alustas perede garaažides vedelevate vanade rehvidega. Kui ettevõte jõudsalt areneb, plaanivad tegijad hakata läbirääkimisi pidama koostööpartneritega.
«Siiani oleme materjalid ja muu vajaliku leidnud kas oma kodudest või ostnud poest,» ütles Kunnus ja möönis, et tegemist on loodussõbraliku mõtlemisega. «Vähemalt pereliikmed said vanadest rehvidest lahti.»
Kunnus kinnitas, et mingisugust halba lõhna tumbadel küljes pole. «Pereliikmed, kellel on meie tehtud tumba kodus, ei ole midagi kurtnud,» nentis ta. «Pigem kiidavad, et see on äge mõte.»
Kultuuriakadeemia ettevõtluspraktikate koordinaator Andres Rõigas kiitis: «Nad ongi asjalikud tegijad, kes on võtnud ettevõtlusõppest maksimumi ja loodetavasti saavad firmale tuule tiibadesse. Kõike kohe muidugi ei saa. Mingil ajal on võimalus ka toetussüsteemidega tegelda, aga õppimise ajal näiteks töötukassa toetust ei anna.»
Soodne aeg
Kristlin Kunnus nentis, et hetkel ongi nende ettevõte vaid paberil, äriregistrist seda veel ei leia.
«Praegu teeme tumbasid oma perekonna ja sõprade ning tuttavate jaoks,» sõnas ta. «Et aga huvi ettevõtte vastu on suur ja konkursil äramärkimine andis samuti hoogu juurde, siis kaalume tõsiselt ettevõtte registreerimist. Kultuurikorralduse kolmanda kursuse tudengitena on soodne aeg firma asutada.»
Eesmärgid tulevikuks on bO tumbadel esiotsa veel lahtised. «Eks aeg näitab,» annab Kristlin Kunnus küsimusele plaanide kohta klassikalise vastuse. «Kõigepealt tuleb kooliasjad selleks aastaks lõpetada ja siis ettevõtjaks hakata.»
Tartu ülikooli kevadsemestri võistlusele esitati neli projekti- ja kolmteist ettevõtlusideed. Esikoha pälvis psühholoogiabuss, kus tegutsevad tudengid viivad läbi interaktiivseid harivaid ja meelelahutuslikke inimkatseid ning selgitavad tavakuulajale arusaadavas keeles, mis inimese ajus samal ajal toimub.