Haridus vajab jätkuvalt reforme

JUUNI esimesel nädalal võttis riigikogu vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mis parandab üldhariduse kvaliteeti ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ja ühtlaselt heal tasemel gümnaasiumiharidust.

RIIGIKOGUS ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi riigikogu selle koosseisu ajal. Mitmes olulises valdkonnas on tehtud muudatusi, et õppetegevust ja koolitööd paremini korraldada nii õpetaja ja koolijuhi kui õpilase ja lapsevanema seisukohalt.
Näiteks on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. Kindlapiiriliselt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja selle ülesanne on luua hariduse üldbaas, siis gümnaasiumi õppekava pakub valikainete kaudu senisest enam vabadust oma haridustee suunda kujundada.
Suurt rõhku on pandud õpilaste koolikohustuse täitmisele. Seaduses on täpselt sätestatud osapoolte kohustused ja vastutus. Noorte koolist väljalangevust aitavad vähendada paindlikumad õpivõimalused.

HARIDUSLIKE erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi: näiteks peavad olema kättesaadavad eripedagoogiline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline abi. Samuti on puude liigist lähtuvalt paika pandud klassikomplekti suurus. Täiendatud ja muudetud on rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalsust ja hariduslikke erivajadusi.
Turvalisuse ning tervise tagamiseks koolis on loetletud hulk olulisi meetmeid, alustades osapoolte õiguste ja kohustuste määratlemisest ja vägivalla ennetamise abinõudest ning lõpetades järelevalve ja mõjutusvahenditega.

MITU teemat tekitas avalikkuses põhjalikke arutelusid ja väitlusi. Näiteks võib tuua vaidluse koolikohustusliku ea üle, mida sooviti aasta võrra tõsta, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi juba kehtinud 17 eluaastat.
Senisel kujul säilib ka omavalitsustevaheline tasaarveldamine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teises koolis käivate õpilaste puhul. Edaspidi arveldatakse erakoolidega samadel alustel nagu munitsipaalkoolidega. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumiastmes koolile kohustuslik, kuid õpilasele vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus.
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika). Lisaks on vaja teha uurimistöö ja kompleks­eksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alusaineid. Eksamil peab saama vähemalt 50 protsenti maksimumpunktidest.
Gümnaasiumil tuleb pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

EHKKI uue seaduse vastuvõtmisega on suur töö ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi tõstmiseks jätkama haridussüsteemi reformimist.
Näiteks tuleb enam rõhku panna õpetajakoolitusele ja tööpraktikale, et tagada senisest veelgi parem pedagoogilise töö kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti suuremat väärtustamist ja tasustamist.
Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta õppekavad paindlikumaks ning rohkem vabadust pakkuvaks. Prioriteet peab olema e-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest mitmekülgseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud materjalid ja loodud interaktiivse õppetöö võimalused.
Kindlasti on tarvis enam tähelepanu pöörata vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud Eesti heal tasemel haridussüsteemi.
Senine seadus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa, tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik peaks kehtestama standardid haridusastmete sisule ja jätma vabaduse koolivormide osas.