Petukõnesid ja -sõnumeid tuleb välismaalt lainetena

FOTO: Allikas: Sakala

Välismaa numbritelt mobiiltelefonile helistavate ja sõnumeid saatvate petturitega on inimesed kimpus olnud aastakümneid ning mobiilsideoperaatorid on täheldanud, et niisuguseid petukatseid tehakse puhangutena. Näiteks oli neid rohkesti tänavu märtsis ja aprillis.

Välismaa numbritelt mobiiltelefonile helistavate ja sõnumeid saatvate petturitega on inimesed kimpus olnud aastakümneid ning mobiilsideoperaatorid on täheldanud, et niisuguseid petukatseid tehakse puhangutena. Näiteks oli neid rohkesti tänavu märtsis ja aprillis.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp ütles, et kui kellelegi tehakse ühelt ja samalt välismaa numbrilt kahtlasi kõnesid, saab EMT need blokeerida. Enamasti aga võtavad petturid seejärel kasutusele järgmise numbri.

«Numbreid suletakse senikaua, kuni teine pool tüdineb ja uue ohvri otsib. Samas ei saa me kogu välisühenduse suunda kinni panna ja klient ise ei saa peale numbrite musta nimekirja lisada laskmise midagi ära teha,» märkis Sepp.

Skeem näeb tema sõnul välja nõnda, et võetakse ühe riigi numbrivahemik. «Eestis on see +372 ja telefoninumbrid algavad siin viiega. Siis lastaksegi järjest +372 500 001.., +372 500 002... Numbritele tehakse kõnesid lootuses, et inimesed tagasi helistavad. Petturid isegi ei tea, kas tegemist on reaalse mobiilinumbriga.»

Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt tõdes, et kuigi libakõnesid tehakse ja liba-SMS-e saadetakse, on inimeste teadlikkus tänu meediale kasvanud ning sääraste kõnede ja sõnumite mõju on vähenenud.

Saarvelti selgitust mööda saadab sõnumeid ja võtab kõnesid robot. «Kui tagasi helistatakse, siis keegi reaalselt näiteks Somaalias toru ei tõsta. Need paharetid valivad suvaliselt numbreid ja kasutavad ka avalikke andmebaase,» rääkis ta.

Kõne eest maksab helistaja

Kaja Sepp nentis, et operaatorid arveldavad omavahel sidumistasudega ning kuigi kõne võtja maksab mobiiliarve oma operaatorile, maksab too arve edasi välismaale. «Kõne vastuvõtmise korral oht ei ähvarda, sest tõenäoliselt lõpetatakse see samal hetkel – muidu peab ju selle eest maksma hakkama.»

Kui aga inimene helistab samal numbril tagasi, tuleb tal selle kõne eest ise maksta. «Kui kõne vastu võetakse, on teisel pool kas automaatvastaja või proovitakse juttu teha, et kõnet pikendada. Ja mingil moel jõuab osa kõnetasust petturini,» kõneles Sepp.

Paraku ei osanud EMT avalike suhete juht öelda, mismoodi see süsteem täpsemalt käib. «Siis peaks hakkama seda välisoperaatoritelt küsima. Otseselt me seda teinud ei ole, sest meie huvi on kaitsta oma kliente.»

Küsimusele, kui kalliks tagasi helistamine maksma võib minna, vastas Sepp, et viimasel ajal on tegemist olnud välisriikidesse helistamise minutihinnaga. «Eestist Tšehhi vabariiki helistamine maksab koos käibemaksuga 0,6113 eurot. See on kallim kui Eesti-sisene kõne, kuid mitte midagi suurt. Võib aga olla ka eritasulisi numbreid.»

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski nentis, et ka nende klientidele on saadetud spämmsõnumeid ja tehtud spämmkõnesid. «Seda ei juhtu küll tihti, kuid need tulevad lainetena mitmekuiste vahedega ja häirivad kliente. Elisa on selliste lainete puhul alati hoiatanud oma kliente avalikult pressiteates, kodulehe uudises ning sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Edastame kliendile info, et tegemist on spämmiga, ja soovitused, kuidas käituda. Niisuguseid soovitusi on meie kliendid Elisa Facebookis väga aktiivselt jaganud.»

Pärimisele, kas petturid võivad mobiilinumbreid hankida ka Facebooki või gmaili kaudu – seal ju küsitakse mobiilinumbrit juhuks, kui sinu kontosse on sisse häkitud ja sa soovid seda tagasi saada –, vastas Kaja Sepp eitavalt. «Nad panevad järjest ega näe reaalselt vaeva andmete kogumisega.»

Säärase probleemiga on inimesed tema kogemust mööda kokku puutunud mobiiltelefonide turule tulemise algusaastatest peale, lihtsalt vahetevahel on see teravam. «Ma usun, et inimesed hakkavad juba harjuma ega helista enam tagasi. Katsed muutuvad aina ebaefektiivsemaks ja ilmselt otsivad petturid uusi riike.»

Seda, et petturid ja välismaa mobiilioperaatorid omavahel kokku mängiksid, Kaja Sepp ei usu. «Välismaa operaatorid on suured ning kindlasti ei ole nad huvitatud, et nende võrgus tehakse petukõnesid. Aga kui mingid skeemid on olemas, siis neid ka kasutatakse.»

Viimased lained olid märtsis ja aprillis

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp tõdes, et nende kliente puudutas eelmine suurem petukatsete laine tänavu aprilli keskel, kui Suurbritannia numbritelt saadeti sõnumeid lotovõidu kohta ning teatati, et võidu saamiseks peab tagasi helistama. «Terve mõistusega inimene saab ju aru, et kui ta ei ole Suur­britannia lotos osalenud, siis ei saa ta ka võita. Aga ikka proovitakse, ehk läheb keegi õnge,» rääkis ta.

Elisa kommunikatsioonijuht Marika Raiski nentis, et lisaks aprillis päevakorral olnud Suurbritannia lotovõidu sõnumitele tehti klientidele rohkesti kõnesid märtsis. «Märtsis tuli Elisa klientidele venekeelse tekstiga sõnum numbrilt +252 7070 1227 ning aprillis said kliendid loteriivõidust teavitava sõnumi Suurbritanniast numbritelt +44 773 634 9974, +44 773 635 7033, +44 783 459 0449 ja +44 773 637 5292,» tõi ta näiteid.

Sotsiaalmeedia kaudu jagati Elisa märtsikuist hoiatust umbes 600 korda.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp rõhutas, et säärastele kõnedele ja tekstsõnumitele pöörab ettevõtte võrgujuhtimiskeskus pidevalt tähelepanu. «Varem helistasid petturid ühe numbri pealt, aga nüüd numbrid vahetuvad ja koormus hajub. Seetõttu ei jõua neile ka jälile.»

Et tegu on omamoodi paratamatusega, ei aita ka mobiilinumbri vahetamine. «Kui teid eelmine laine ei puudutanud, siis järelikult olid seekord sihikul teised inimesed teisest vahemikust,» tähendas Sepp.

Tagasi üles
Back