/nginx/o/2014/06/02/3084276t1hafad.jpg)
Kui praegune linnavõim saatis maakonna omavalitsustele arve, millega paluti nende abi lauluväljaku ehituse eest tasumiseks, siis mõned maksid raha viivituseta, teised üllatusid ja kolmandad keeldusid tasumast.
Viljandi ootab neljalt naabrilt lauluväljaku eest raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt eelmisest linnapeast Loit Kivistikust tuleb mõne valla ja linna keeldumine praegusele abilinnapeale Malle Vahtrale halva üllatusena.
Kaks aastat tagasi Viljandimaa omavalitsuste liidus tehtud lepe linnale 150 000 euro tasumiseks on toonase linnapea Kivistiku hinnangul pigem moraalne kui siduv. «Sellel koosolekul otsustati, et tegemist on kogu maakonna projektiga,» meenutab ta.
Viljandi tänase abilinnapea Malle Vahtra meelest on aga ka toona sõlmitud kokkulepe siduv leping, mida tuleb täita, ja teda teeb murelikuks, et omavalitsusjuhid ei pea lepetest kinni.
Hea tahe või kohustus
Viljandi rahandusameti andmetel on maakonna omavalitsustelt seni laekunud veidi üle 100 000 euro ning viljandlaste kanda on jäänud 1 474 429 eurost ligi 290 000 euro suurune summa. Ülejäänu sai linn abirahana riigilt.
Abilinnapea Malle Vahtra osutab ligi 50 000 laekumata eurole kui suurele probleemile. «Selle summa võrra jääb linnal midagi tegemata,» leiab ta.
Linnapea Ando Kivibergi sõnul hindab linn vennalikku sõnapidamist väga, kuid ta peab probleemiks seda, et mõned partnerid enesele võetud kohustusi ei täida. «Lauluväljak on maakondliku tähtsusega objekt, mis võiks olla ilmekas näide Viljandimaa omavalitsuste koostöövõimest. Kahjuks ei ole seda täies ulatuses veel saavutatud.»
Aprillis otsustas Karksi volikogu, et ei toeta linna ka tänavu. Abja vallavanem Peeter Rahnel ütleb, et nende eelarve on juba praegu piisavalt pingeline. «Kui tegu oleks tulekahjuga, siis me toetaksime,» lisab ta.
Loit Kivistiku arvates on lauluväljaku ehituse toetamine hea tahte näitamine ja vastutulek: «Mina maksmata jätmisest suurt trianglit ei teeks.»
Nii Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi kui omavalitsuste liidu esimehe Kalevi Kauri ütlemist mööda oli mullu sügisel, kohalike valimiste eel õhus küsimus, kas vallad ja linnad peavad teist osamakset üldse tegema. Nii tuli tänavu kevadel linnavalitsuses esitatud palvearve vähemasti Kolga-Jaani vallavanemale üllatusena.
«Viljandi meeste poolt oli selline jutt küll, et hakkama loodetakse saada esimese osamaksega,» meenutab Tamberg.
Rahandusameti juhataja Marika Aaso ei pea reaalseks, et ühel hetkel võinuks keegi arvata, et teist osamakset ei tule. Ka Kivistik ei mäleta, et oleks võinud mõnel omavalitsusjuhtide nõupidamisel midagi sellist öelda. «Jutuks oli see, et teise makse suurus selgub hiljem.»
Ähvardus või läbirääkimised
Samuti ei mäleta Loit Kivistik täpselt seda, milliseks jäi eraviisilise vestluse tulemusena kokkulepe Suure-Jaani vallaga.
Nimelt leppisid kaks juhti hiljem kokku, et algselt Suure-Jaani vallale määratud 13 330 euro suuruse aastamakse asemel võiksid nemad toetada ehitust hoopis 6000 euroga.
Vahtra peab aga mõeldamatuks, et poliitik annab selliseid suusõnalisi lubadusi. «Sellest Aavasalu ja Kivistiku kokkuleppest pole mingit kirjalikku märget,» nendib ta.
Malle Vahtrat teeb murelikuks, et omavalitsuste liidu vanematekogus vastu võetud otsused ei pea üldse vett. Ta arvab, et Viljandi koalitsioonis võib tulla arutlusele, kas ja kuidas edaspidi omavalitsuste liidus osaleda. «Tundub, et vanematekogus tehtud otsuseid võib valikuliselt täita,» osutab ta murekohale ja leiab, et ka linn võib edaspidi sarnaselt käituda või kaaluda liitu kuulumise otstarbekust.
Kalevi Kaur märgib, et seni, kuni linn pole otsustanud omavalitsuste liidust välja astuda, tema seda teemat kommenteerida ei soovi.
Ando Kiviberg on positiivsem ja usub, et hakkama saadakse äärmuslike sammudeta. «Näen probleemi lahendamiseks endiselt võimalusi läbirääkimisteks.»
Linnapea on valmis kokkuleppest hoiduvate valdade volikogudesse kohale minema, et selgitada ja veenda. «Usun, et on potentsiaali vastastikusele arusaamisele jõuda.»
Loit Kivistik leiab, et kuigi teistel omavalitsustel on moraalne kohustus maksta, ei näe ta kokkulepete rikkumist.
Kaks aastat tagasi, kui linn ehitust alustas, pöördus linnavalitsus omavalitsuste liidu poole abipalvega jagada lauluväljaku ehitamise kulud nii, et ülejäänud vallad ja linnad aitaksid vastavalt elanike arvule Viljandil katta ehitusrahast 150 000 eurot.
Toona näitasid kalkulatsioonid, et poole vajaminevast 300 000 eurost suudab Viljandi enda rahakotist välja käia.