Viljandi spordihuvilised võivad saada rekordite tunnistajaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Bigbank kuldliiga» peakorraldaja Mati Lilliallik näitab võistlussarja avaetapiks valminud plakatit. 25. juunil Kohilas peetud kergejõustiku kuldliiga etapil võitis Gerd Kanter kettaheite 67.96-ga.
«Bigbank kuldliiga» peakorraldaja Mati Lilliallik näitab võistlussarja avaetapiks valminud plakatit. 25. juunil Kohilas peetud kergejõustiku kuldliiga etapil võitis Gerd Kanter kettaheite 67.96-ga. Foto: Elmo Riig / Sakala

6. juulil jõuab esimest korda Viljandi staadionile «Bigbank kuldliiga» võistlussari, kus spordihuvilised võivad näha kümmekonna riigi ja eri nahavärviga sportlaste rekordipüüdlusi.

Kõik kooliealised lapsed kuni gümnaasiumi lõpetajateni pääsevad kehtivat õpilaspiletit näidates priilt võistlusi jälgima.

Eesti kergejõustikuliidu juhatuse liige ja «Bigbank kuldliiga» peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul jõuab võistlussari siia esimest korda. «Viljandi linnajuhtide kiituseks tuleb öelda, et nad lõid meiega kohe esimese mõtte peale käed, ja me ei ole pidanud end neile pidevalt tõestamas käima,» ütles ta.

Marija Abakumova pikad odakaared

Mati Lilliallik avaldas lootust, et võistlussari pakub viljandlastele ka üllatusi. «Ehk näeme mõne rekordi ületamist või siis vähemalt selle poole püüdlemist,» lausus ta.

Viljandi staadioni heiteringe uurimas käinud Gerd Kanteri mänedžer Raul Rebane täpsustas, et ilmselgelt võiks rekordi ületamist oodata ühelt tuntud venelannalt.

«Vene odaviskaja Marija Abakumova sai 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel kibeda kaotuse osaliseks ja jäi viimasel katsel tšehhitar Barbora Spotakova pärast kullast ilma. Dramaatiliseks muutis kaotuse fakt, et just siis möödus 40 aastat päevast, kui Nõukogude väed tungisid Tšehhoslovakkiasse,» kirjeldas omaaegne särav spordikommentaator.

Nii Raul Rebase kui Mati Lillialliku arvates võib just nimetatud võluvalt vene daamilt Viljandis pikki odakaari oodata.

Kettaheiteringis on kõik peale Gerd Kanteri

Viljandi staadioni kettaheiteringi astuvad nii Aleksander Tammert, Margus Hunt kui Märt Iisrael. Olümpiavõitjat Gerd Kanterit seekord Viljandis paraku ei näe.

Juulis on rahvusvaheliste võistluste graafik väga tihe ning koduseid jõukatsumisi on raske sellega sobitada. Kanter jõuab teemantliiga võistlussarja osavõistlustelt Ameerikast Eugene’i linnast tagasi alles 5. juulil.

Mati Lillialliku sõnul oli kuldliiga võistluste ajakava juba kindel, kui veebruarikuus selgus teemantsarja graafik. Seetõttu on Gerd Kanteri etteasted tänavu Eestis tagasihoidlikud.

Ägedad kohalikud võistlused

Raul Rebase kinnitust mööda osales Gerd Kanter eelmisel aastal Eesti võistlustel 11 korda. «Kas te teate mõnd teist olümpiavõitjat, kes pärast selle tiitli saamist oma kodumaal nii tihedalt võistelnud oleks?» küsis Rebane.

Tema sõnul on maailmameistri ja olümpiavõitja Gerd Kanteri kindel strateegia see, et ta ei jäta ka Eesti kaugemate kantide spordihuvilisi kaasaelamisvõimalusest ilma, vaid püüab jõuda võistlema võimalikult paljudele staadionidele.

«Kohalikud võistlused ongi palju ägedamad,» leidis mänedžer.
See regionaalne suund on Kanteri meeskonnal olnud algusest peale. «Peame seda kui ühiskondlikku ja sotsiaalset rolli väga oluliseks,» toonitas Raul Rebane.

Tema meelest on Tallinn suurte ja tähtsate spordivõistlustega ära hellitatud. «Mäletan eelmisel aastal Jõgeva staadionil peetud kuldliiga kergejõustikuvõistlust, kus oli 3500 pealtvaatajat ja kettaheitevõistluse lõppedes joosti piirdeaiad ümber, et Gerdilt autogramme saada,» meenutas mänedžer ning lisas, et olümpiavõitja jagas neid poolteist tundi järjest.

Raul Rebane tunneb end Viljandis koduselt

Raul Rebane ise peab Viljandi spordiväljakut lausa kodustaadioniks, sest just siin tuli ta 1970. aastal kõrgushüppes tulemusega 1.85 koolinoorte meistriks.

«Muidugi tuleb ka osata õige algkõrgus valida ja teada, et 1.90 peal hakkab vihma sadama,» lisas ta humoorikalt.

Küsimusele, kas kodus on kergem võistelda, vastas olümpiavõitja Gerd Kanter, et paljud küll võivad nii arvata, aga sportlase hing ei luba oma kodus üle jala lasta. «Nii et pinge ja võidusoov on pigem suuremad,» vastas ta.

Gerd Kanteri sportlasetee 200. võitlus leidis aset 20. juunil Budapestis Euroopa karikavõistlustel, kus ta võistles Eesti koondise eest ja sai keskmiseks 66.52 meetrit. Raul Rebase hinnangul on see väga vinge tulemus.

Vorm on tõusuteel

Gerd Kanteri arvates on tema sportlasevorm praegu tõusuteel. Olümpiavõitja lubas juuli algul pikemaid kettakaari, sest Euroopa meistrivõistluste finaalvõistlustel Hispaanias tahab ta häid tulemusi näidata.
«Sel aastal on maailma kettaheitjate üldine tase väga kõrge,» rääkis Kanter.

«Ehk on see seotud uue rahvusvahelise võistlussarja teemantliigaga, kus kõik mehed on pidevalt võistlustules. Tugev konkurents on aga alati positiivne,» lisas ta.

Mitu meest on Kanteri teada väga heas vormis ja 27. juulist 1. augustini Barcelonas peetavatelt kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt kulda saada pole üldse lihtne.

Raul Rebane lohutas kõrvalt: «Kaotus ei ole meile tragöödia, vaid kontseptsioon.»

Lõpuks avaldas Raul Rebane olümpiavõitjaks saamise saladuse. «Võitja tõeline andekus seisneb rutiini talumise võimes,» ütles Kanteri mänedžer. «Sa võid olla suur, tugev, võimekas ja atleetlik ning teha suuri asju, aga see võib olla ajutine, kui sul pole igapäevase rutiini talumise võimet.»

Tagasi üles