Rästikud on mitu inimest haiglasse saatnud

Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda või teda muul viisil ärritada. Erinevalt nastikust pole tal «kollaseid prille».

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Paar päeva tagasi sattus Viljandi haiglasse koolitüdruk, keda Tänassilma lähedal võsas oli esmase vaatluse põhjal salvanud rästik. Tütarlapsele anti esmaabi ja ta lubati kodusele jälgimisele.

Rästikuhammustuse kahtlusega on tänavu kevadel Viljandi haiglasse viidud veel paar inimest. Sageli on tegemist just kahtlusega, kuna inimene ei näe rästikut, aga tunneb valu ning torkejälg annab alust pidada seda mao salvamiseks.

Hirmul on suured silmad

Spetsialistide sõnul võib rästikuhammustus ohtlik olla, aga kindlasti tuleb rahulikuks jääda ja kiiremas korras arsti poole pöörduda. Viljandimaal tuleb suvel tavaliselt ette paar-kolm rästikuhammustust, kuid need kõik on õnneks olnud üsna kerged.

Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülem­arst Mati Kallas rõhutas, et rästikuhammustuse puhul on tihti hirmul suured silmad.  

«Tegelikult esineb raskeid tagajärgi, sealhulgas surma rästikuhammustuse järel väga harva ehk teisiti öeldes surmlõpe on üliharuldane, Eestis viimastel aastatel pole ühtegi teada,» kinnitas Kallas.  «Kolmandikul juhtudel mürki organismi ei satugi, seega pole vaja ka otsest arstiabi. Ohtlik võib olla olukord siis, kui inimene on rästikumürgi või ka näiteks mesilase- või herilasemürgi suhtes allergiline. Sellisel juhul on kiire arstiabi hädavajalik.»

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask ütles, et möödunud soe talv lõi rästikute jaoks kindlasti head talvitumistingimused. Tema kinnitusel on keeruline siiski väita, kas neid roomajaid seetõttu praegu ka rohkem liikvel on. Suurkask isiklikult ei ole ühtegi rästikut tänavu looduses märganud.

«Rästik otsib ikka kuivemaid ja soojemaid kohti,» rääkis Meelis Suurkask. «Silmad tasub muidugi looduses ikka lahti hoida. Rästik on kõigusoojane ning eelistab seetõttu päikesepaistelistes kohtades end soojendada. Kõige rohkem võib teda kohata metsa ääres.»

Tuleb rahulikuks jääda

Mati Kallas lisas, et rästikuhammustuse puhul on tähtis tagada hammustatud kehaosale rahu, võimalusel jäse immobiliseerida ehk kinnitada liikumatusse asendisse ja sellisena hoida.

Mürgi leviku aeglustamiseks võib hammustuskohale asetada puhta sideme ja jaheda kompressi. Rohkesti peab jooma vedelikku, et mürk kiiremini organismist väljuks. Alkohol on keelatud. Kannatanu tuleb viia erakorralise meditsiini osakonda või kohale kutsuda kiirabi. Mürki ei tohi hammustuskohast välja imeda ega lõigata. Ka žgutti pole vaja kasutada, sest see ei anna praktikas mingit kasu.

Vastumürki rästikuhammustuse jaoks on Viljandi haiglas varasematel suvedel olnud paar doosi, kuid seda ei lähe enamasti vaja ja viimastel aastatel pole seda hangitud.

Haigekassa andmetel jääb maohammustuste arv aastas alla saja. Levinud sümptomiteks pärast rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

Tagasi üles