Viljandi valla uus määrus jättis vanaproua hooldajata

Nii Viljandi linnas kui ka vallas kehtib määrus, mille alusel peab see inimene, kes soovib saada koduhooldusteenust, elama aadressil, kuhu ta on sisse kirjutatud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala, Marko Saarm / Sakala, Arvo Meeks / Valgamaalane

Pidevat hoolt vajav raske puudega vanaproua on hädas uue hooldaja leidmisega, sest Viljandi valla koduhoolduskorra alusel ei saa vald tagada teenust neile inimestele, kelle sissekirjutus ning tegelik elukoht erinevad.

Säärane klausel kehtib ka 89-aastase Erika Kõlu puhul, kes ütles, et vajab hooldaja abi näiteks toidu toomisel, maksude maksmisel ja koristamisel. Eelmise hooldaja, kes lõpetas töö 30. aprillil, määras talle aastaid tagasi Pärsti vald (praegu osa Viljandi vallast – toimetus).

«Ma elan linnas, aga olen sisse kirjutatud Viljandi valda. Vald ei saa mulle hooldajat anda, sest elan linna territooriumil. Linn ei saa mulle hooldajat anda, sest olen sisse kirjutatud Viljandi valda. Nüüd mul ei ole kedagi,» rääkis Kõlu oma murest. Linna ei saa ta end sisse kirjutada seetõttu, et üürikorteri omanik seda ei luba.

Ta lisas, et eelmine hooldaja käis tema juures ühel päeval nädalas ja vald on talle säärast võimalust ka pakkunud. «Aga nüüd, kui vallad ühinesid, siis enam ei saa.»

Vanaproua märkis, et 16. mail võttis temaga ühendust Inkeri päevakeskuse töötaja ja ütles, et uus hooldaja hakkab käima 22. maist. Paraku see nii ei läinud. «21. mail see hooldaja helistas ja ütles, et ei saa tulla, sest Viljandi linnavolikogu ei andnud luba. Nüüd olengi ma lõhkise küna ääres,» märkis 89-aastane Kõlu.

Korda tuleb täpselt järgida

Viljandi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Sulev Kannimäe sõnul näevad valla määrused ja eeskirjad ette, et koduhooldusteenuse saamiseks peab inimene olema valla kodanik ning elama selle territooriumil. «Kui inimene on meile sisse kirjutatud, aga elab Harjumaal, kas me peame siis Harjumaale koduteenust osutama hakkama?» küsis ta.

Erika Kõlu juhtum on vallale esimene omataoline.

Küsimusele, kuidas oli võimalik, et vanaproua juures käis hooldaja ka siis, kui Pärsti valda enam ei eksisteerinud, vastas valla sotsiaaltöö peaspetsialist Kristi Liivson, et uue koduhoolduskorra määruse kehtima hakkamiseni olid töös eelmiste valdade omad. «See oli Pärsti vallavalitsuse ning sotsiaalkomisjoni protokolli ja korraldusega otsus. Hetkel kehtib uus määrus, kus on kirjas, et inimene peab ka faktiliselt Viljandi vallas elama. Erika Kõlu on Viljandi vallavalitsuse andmetel elanud linnas alates 2005. aastast,» märkis Liivson. Säärane määrus hakkas kehtima esimesest maist.

Ka Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask lausus, et hetkel on linna koduhooldusteenindus ette nähtud neile eakatele ja puudega inimestele, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel on märgitud Viljandi linn.

Ametnik märkis, et kui tahta teenust pakkuda neile abivajajatele, kes elavad küll Viljandis, kuid pole siia sisse kirjutatud, peaks sotsiaalamet pöörduma linnavolikogu poole täna kehtiva teenuse osutamise korra muutmiseks. «Samasisulistes küsimustes on minu poole mõned inimesed läbi päevakeskuse pöördunud ning rääkisin sellest esmaspäeval valitsuses. Seal öeldi ka, et me võime volikogusse senise korra muutmise ettepanekuga pöörduda. Täna aga me ei tea, kui palju sääraseid inimesi on ja seega on raske ka võimalikke lisanduvaid kulusid prognoosida,» selgitas Kask ning lisas, et kindlasti võtaks see ka omajagu aega. «Volikogu otsuseni läheb aega, kuna vastava valdkonnaga tegelevad komisjonid peavad seda teemat eelnevalt arutama.»

Lahenduse tooks sissekirjutus linnas

Nii Livia Kask kui Kristi Liivson märkisid, et probleemi lahendaks see, kui vanaproua kirjutaks end sisse Viljandi linna. «Siis on tal võimalus täie õigusega kasutada kõiki Viljandi linna poolt pakutavaid teenuseid ja küsida ka majanduslikult raskesse olukorda sattudes toetust,» märkis Kask.

Erika Kõlu lausus, et kuigi talle on seda varem soovitatud, ei saa ta end korterisse sisse kirjutada. «Olen Viljandis elanud üüripinnal kaheksa aastat ning kui me linna tulime, siis omanik ütles kohe, et sisse nad meid ei kirjuta,» märkis ta. Põhjust, miks see nii on, ta öelda ei osanud.

«Tegemist on hetkel töös oleva teemaga, kuid proua Kõlu ootas tulemusi kiiremini kui võimalik,» nentis Liivson. Tema sõnutsi püüab valla sotsiaalosakond saada kokkulepet Kõlu üürikorteri omanikuga, et võimaldada proual end linna sisse kirjutada ning nii linnalt teenust saada. «Me tegeleme sellega ning loodame, et käesoleva nädala lõpus tuleb lahendus. Sotsiaaltöö spetsialist on vestelnud nii majaomaniku kui Erika Kõluga. Lahenduse leidmiseni koduteenuse osutamise osas on kokkulepe, et Erika Kõlule on abiks lahenduse saamiseni sotsiaaltöö spetsialist,» andis ametnik lootust.

Väärikas eas olev vanaproua aga jääb lootma naabrite heatahtlikkusele. «Elan täiesti üksinda. Eelmine hooldaja tõi mulle terve nädala söögi, praegu on külmkapp tühi, naabrinaine tõi kaks piima, leiba ja kartulit on veel natukene. Ma ei tea, mis edasi saab,» kirjeldas ta oma ahastust.