Memme-taadi peol ülistati laulu, tantsu ja ühestegemist

Palava ilma kiuste löödi laulukaare ees ka usinasti tantsu. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kõrvetavad päikesekiired olid peo algust ootava rahva suuresti puude vilusse pakku ajanud. Kui aga Jaani kiriku kellad rõõmsalt kaikuma hakkasid ning rahvariietesse ehitud rahvas rongkäiguks oma kohad sisse võttis, suunduti torupilli ja ergutavate rõõmuhõisete saatel lauluväljakule. Ees ootas juba ühiskapell, mille muusika rütmis lippude ja peotulega laulukaare alla sammuti.

Vapramad külalised söandasid ka pinkidel istet võtta, kuid paljud jäid varjulisemaid kohti otsides järgnevat eemalt jälgima. Kui nelja osaleva maakonna – Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa plakatid olid kenasti üles rivistatud, pidas tervituskõne maavanem Lembit Kruuse. Ta rõhutas, et hiljaaegu valminud lauluväljaku jaoks oli memme-taadi pidu esimene selline sündmus, mille jaoks see ehitatud sai. «Eriti tore on see, et värsket laululava on rõõmsaks laulma ja tantsima tulnud just need kõige väärikamad,» märkis maavanem sõnavõtus ning kuulutas peo avatuks.

Seejärel astus kõnepulti sotsiaalminister Helmen Kütt, kes imestas, et oli päeval kodulinna tänavail jalutades näinud sedavõrd palju ilusaid inimesi. «Rahvarõivais inimesed on ju nii ilusad! Ilusad on ka need, kes laulavad ja tantsivad ning need, kes seda kõike kuulama-vaatama on tulnud,» kiitis Kütt.