Kesksuvine ilm peibutas rannamõnusid nautima

Kati Meerits veetis eile keskpäeval Viljandi rannas aega koos pisipoeg Arthuriga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sihikindlad peesitajad on sel kevadel end päikesele näidanud korduvalt, aga eile valitsenud kesksuvine ilm meelitas juba ujumagi.

Kindlasti olnuks Viljandi rand eile rahvarohke, aga töönädala algus ei andnud rannarõõmudeks paljudele võimalust. Need, kes tulla said, nautisid seega privaatsemat äraolemist.

Keskpäeval näis rand algul päris lage, kuid ikkagi võis kokku lugeda kümmekond päevitajat. Lisaks mängis mõni rannarõivais tegelane palli ning askeldamist oli märgata pisipõnnide mängualal. Hiljem tuli inimesi juurde.

Lapsepuhkusel Kati Meerits võttis päikest rannavalve maja lähedal ning vaatas, kuidas tema kahe ja poole aastane poeg Arthur Haarakalju liival mängis.

«Elan siinsamas lähedal – mis ma ikka kodus istun,» lausus noor ema. «Tulin kümme minutit tagasi ja plaanin olla paar tundi. Kui ilma on, käin rannas terve suve.»

Meerits ütles, et on päikest võtmas käinud juba nädala jagu. Esimene kord oli ilmselt aprillis. Ta kinnitas, et laps saab alati peale kaitsva kreemikihi ja tema ise tavaliselt ka, aga eile oli ta siiski ilma.

Lõõskava päikese all pakkus mõningast kosutust mõõdukas tuul, mida päevitaja mõnusaks hindas. Vette pole Meerits tänavu jõudnud. Viljandi järve ta minna ei tahagi, sest see olevat tema sõnul must.

Nauditav lõunapaus

Küll oli veega rahul Eesti lasterikaste perede liidu president Aage Õunap, kes oli kasutanud lõunast aega jooksutrenniks ning otsustanud seejärel ujuma minna.

«Nii mõnus, peaks iga kord pärast jooksmist ujumas käima,» lausus ta. «Rannas päevitanud ma sel kevadel veel pole. Pühapäeval tegin rannariietes aias tööd, siis sain päikest.»

Pärast põgusat vestlust ajakirjanikuga läks Õunap vette tagasi ja ujus veel. Tema hinnangul oli vesi selleks igati soe. Vähemasti laudteega piiratud lastebasseini sopis.

Laudtee äärde astus ka pensionipõlve pidav Mendi Pääru, kaasas termomeeter. Kalda ääres näitas tema mõõduriist 16 ja eemal basseini ääres 17 pügalat. Vähemasti vee ülemises kihis.

«Olen sellises eas, et päikest enam väga ei võta, vaid vahel natukene,» lausus 81-aastane viljandlane. «Ujuma tulin siia tänavu esimest korda, muidu käin Jakobsoni kooli basseinis.»

Pääru ütles, et on Viljandi järves ujumas käinud üle 75 aasta, aga viimasel viiel aastal jätab vee puhtus soovida. «Suve teisest poolest alates võib siit lööbe ja sügeluse saada. Mis seda põhjustab, ei oska öelda,» rääkis ta.

Praegu pole suvitushooaeg aga õieti alata jõudnud ja nõnda Pääru ka ujuma läks – oma termomeetriga mõõdetud näidud andsid selleks heakskiidu.

Ranna ääres kulgeval laudteel näitas end päikesele Merilin Salben, kes ütles, et tuli päevitama esimest korda. «Täitsa hea on. Tuul võtab palavust maha,» lausus ta.

Päikesepõletuse vastu neiu end eile ei kreemitanud, aga tavaliselt ta seda ikka teeb. «Vahest ei ole praegu vaja,» oletas ta.

Randa tuli ta juba kella poole üheteistkümne paiku ja kavatses seal lebada kella üheni.

Ajakirjaniku ärgituse peale katsus Salben varbaga ka vett. «Väga külm!» konstateeris ta, kuid lisas pisut hiljem, et kui terve päeva peaks rannas peesitama, siis ehk käiks lõpuks vees ka ära.

Rannavalve tulekul

Rannavalve ametlik hooaeg algab 1. juunist ja kestab 31. augustini. Hooaja alguseks peab rannavalve ümbruse nõuetekohaselt korda tegema.

Viljandi linnavalitsusega sõlmitud lepingu järgi pakkus osaühing Articard Viljandi ja Paala järve ääres rannavalveteenust mullu ja teeb seda ka tänavu ning järgmisel aastal.

Kolme rannavalvehooaja eest maksab linn Articardile kokku 49 320 eurot, igal aastal võrdselt 16 440 eurot. Ka eelmine rannavalveleping oli Articardiga.

Töögraafik on sama: suvekuudel on Viljandi järve ääres rannavalve ametis iga päev kella kaheksast hommikul kella kümneni õhtul, kusjuures keskpäevast alates on kaheksa tundi korraga kohal kaks rannavalvurit, ülejäänud tundidel üks. Paala järve ääres hoiab peesitajatel ja ujujatel silma peal üks rannavalvur, kelle tööpäev kestab keskpäevast kella kaheksani õhtul.