Välu: Mängida saab ka mujal kui ekraani ees

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lauamängud on arvutiekraani ees istumisele tore vaheldus.
Lauamängud on arvutiekraani ees istumisele tore vaheldus. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui mina veel väikene poiss olin, polnud kellelgi oma arvutit.

See ei oleks ka parima tahtmise puhul võimalik olnud, sest esimesed arvutid olid majasuurused. Praeguste läpakate ja tahvelarvutitega võrreldes olid need ka üsna algelised. Esimesed klahvidega arvutid, mis lõpuks koolidesse jõudsid, olid mustvalge ekraaniga ja nendega sai mängida ainult ussimängu.

Kõik see ei tähenda, et tolle aja laste elu kuidagimoodi igavam oli. Ilusa ilmaga ehitasime kuskil onni või kihutasime jalgrattaga. Kui välja minna ei kannatanud, mängisime lauamänge. Neist kõige kuulsamad, «Tsirkus» ja «Reis ümber maailma», on müügilettidel veel praegugi. Aga näiteks «Monopoli» pidime meie ise valmis joonistama ja välja lõikama. Ka see oli tegelikult põnev, sest nii saime täpselt sellise mängu, nagu endale meeldis.

Märksõnad

Tagasi üles