Avariidesse satub üha enam eakaid

Pahatihti satuvad eakad inimesed liiklusõnnetusse ülekäigurada ületades. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aasta-aastalt suureneb liiklusõnnetuste hulk, milles üks pool on pensioniealine inimene. Selline ei ole trend ainult Eestis, vaid Euroopas tervikuna.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Tõnu Kürsa sõnul on üks põhjus see, et eakad lihtsalt on varasemast tublimad ja liiguvad rohkem ringi nii ühistranspordivahendite kui isiklike sõiduautode ja jalgratastega.

«Liikluseeskirjad on aga kõigile täpselt ühesugused ning nii tuleb neil oma vähenenud füüsiliste võimete ja kehva tähelepanu tõttu olla eriti ettevaatlik, et mitte õnnetusse sattuda,» nentis Kürsa.

Juhtimisõiguse omandamiseks või taastamiseks peab juht edukalt sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Muu hulgas tuleb esitada tervisetõend, mis väljastatakse üldjuhul kümneks aastaks, alates 65. eluaastast aga viieks aastaks.

«Autojuht peab ka ise iga kord autorooli istudes veenduma, et tema tervislik seisund ikka lubab sõidukit juhtida,» rõhutas Kürsa.

Kui arst on tuvastanud isikul mõne süveneva haiguse, võib tervisetõendi kehtivusaeg olla veelgi lühem. Olemas on ka lisatingimustega tervisetõendid, mille omanik võib autot juhtida näiteks mõnes konkreetses piirkonnas või ainult valgel ajal.

Ettevaatlikkuse kiuste

Eakate roolikeerajate puhul on spetsialisti ütlemist mööda põhilised riskitegurid vähenenud reaktsioonivõime ning nõrgenenud kuulmine ja nägemine. «Igal aastal tuleb ette üksikuid juhtumeid, kus liiklusohtliku olukorra või halvemal juhul ka avarii põhjustanud eakas isik roolist kõrvaldatakse.»

Statistiliselt eakaid juhte siiski suuremaks eraldiseisvaks riskirühmaks Kürsa meelest pidada ei saa. «Pigem on nad liiklusreeglite järgimises keskmisest hoolikamad, rahulikumad ja seaduskuulekamad. Liikluspildis põhjustavad eakad liiklejad teistes pahameelt just oma ettevaatliku sõidustiili poolest,» rääkis ta.

Ristmikud ja ülekäigurajad

Möödunud aastal juhtus Eestis 74 inimvigastusega liiklusõnnetust, milles üks osaleja oli üle 65-aastane inimene. Peamised põhjused olid Tõnu Kürsa ütlemist mööda keelatud kohas sõidutee ületamine ja uisapäisa ülekäigurajale astumine. Sooritati ka ohtlikke manöövreid või ei antud teed sõidueesõigusega juhile.

Peamised kohad, kus eakamad liiklejad õnnetustesse sattusid, olidki reguleerimata ristmikud ja ülekäigurajad, ühissõidukite peatumise kohad ning turgude ja kaupluste ümbrused.

Ohtlikke manöövreid tegevast juhist tuleb teatada politsei infotelefonil 612 3000 või lühinumbril 110. Siis saavad korrakaitsjad välja selgitada, millest on tingitud ohtlik sõidustiil, ja sellest olenevalt reageerida.

REEGLID

Haigusseisundid, mille korral on sõiduki juhtimine keelatud.

• Nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6.

• Horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120 kraadi.

• Tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel.

• Raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire.

• Juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime.

Allikas: politseiamet