NELJAPÄEVAL, 17. juunil võttis peaminister Andrus Ansip Brüsselis oma kolleegidelt vastu õnnitlusi ja tunnustussõnu Eesti peatse euroalaga ühinemise puhul. Formaalselt näitasid Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead äsjasel tippkohtumisel Eestile rohelist teed ühisrahale üleminekuks uue aastanumbri saabudes.
Mõned korkisid šampanjapudelid lahti juba maikuus, kui avaldati Euroopa Komisjoni positiivne aruanne Eesti eurovalmiduse kohta, kuid põhjendatum oleks klaase kokku lüüa 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitavad ametlikult Eesti euroalaga ühinemise kuupäeva ja määravad kroonide eurodeks vahetamise kursi.
KUIGI LÕPLIK otsus on seega veel tulemata, pole Eesti teel eurotsooni enam mingeid takistusi näha. Pole kahtlust, et alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis ametlik raha euro, vääring, mida kasutavad Euroopas sajad miljonid inimesed. Samamoodi on kindel, et meie senine valuuta kroon vahetatakse eurode vastu kursiga 1 euro võrdub 15,6466 krooni.
Valitsus ja Eesti Pank on teinud pikka aega ettevalmistusi, et eurole üleminek oleks inimestele võimalikult mugav ja lihtne. Keerulist pole rahavahetusprotsessis tõepoolest midagi.
OLULINE ON teada, et 1. jaanuaril (nimetagem seda €-päevaks) vahetatakse kõik teie kroonid pangakontodel ja hoiustel automaatselt eelmainitud kursiga ja teenustasuta eurodeks ümber. Lihtne järeldus sellest teadmisest on, et tasub hoida võimalikult palju raha pangas.
Meie rahakott pole siiski kunagi päris tühi. Ka sellele on mõeldud: alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. See tähendab, et kauplustes saab maksta nii kroonides kui eurodes. Vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.
MURET POLE vaja tunda ka mingil põhjusel kätte jäävate kroonide pärast. Nimelt on pankadel kohustus vahetada kõikides sularahateenust osutavates pangakontorites üks kuu enne ja kuus kuud pärast €-päeva (kuni 30. juunini 2011) kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Tegelikult on pangad lubanud seda teha kauemgi, osas kontorites kuni järgmise aasta lõpuni. Kuid mis veelgi olulisem: Eesti Pank vahetab kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.
Paljudel on kogunenud koju krooniseid münte, mille vahetamiseks on samuti võimalus loodud. 2010. aasta oktoobris algab pankades müntide kogumise kampaania, mille ajal saab need tasuta kontole kanda või paberrahaks vahetada.
Pangaautomaadid varustatakse eurodega arvestusega, et hiljemalt 48 tundi pärast uue aasta saabumist väljastavad kõik juba uut vääringut. Suur osa automaate hakkab seda tegema kohe, kui eurole on üle mindud.
UUE RAHA ja selle väärtusega harjumine võtab kõigest hoolimata aega. Et ostjad saaksid harjuda eurodes väljendatud hindade ja erinevate hinnanumbritega, on kohustuslik näidata pika aja jooksul kõiki hindu kahes vääringus: kroonides ja eurodes.
See periood kestab terve aasta, kuus kuud enne ja kuus kuud pärast €-päeva. Teiste sõnadega tuleb kauplejatel alates käesoleva aasta 1. juulist kuni 30. juunini 2011 avaldada tarbijale pakutava kauba või teenuse hind nii kroonides kui eurodes.
KAHES VÄÄRINGUS peab hinda näitama müügikohas kas trükituna või käsitsi vormistatud hinnasiltidel või hinnakirjades.
Nõue kehtib ka e-kaubanduse korras kaupa või teenust pakkujate puhul. Kui hindu pole mingil põhjusel võimalik ühel ajal kahes vääringus kuvada, võib need avaldada eraldi hinnakirjas või lisada veebilehele hinnakalkulaatori.
Kahes vääringus ei pea hind olema trükitud piletitele, telefoni kõnekaartidele ja kinkekaartidele. Piletite müügikohas tuleb aga avaldada hinnad nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus hindade näitamise kohustuse kõiki aspekte siinkohal käsitleda ei jõua. Juhendi selle kohta leiab tarbijakaitse kodulehelt ettevõtjate rubriigist aadressil www.tka.riik.ee
UURINGUD näitavad, et kõige rohkem kardetakse eurole üleminekul hindade tõusu. Ometi ei saa euro, millesse kroonid kindla kursiga konverteeritakse, iseenesest hinnatõusu põhjustada. See on puhas matemaatiline tehe. Hinna määrab kaupmees!
Elanike ootused, et nad eurole üleminekul hinnatõusu ei näe, seavadki vastutuse eelkõige kaupmeestele.
Oma ausust ja heasoovlikkust tarbija suhtes on neil võimalik avalikult demonstreerida.
Nimelt on Eesti kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel ettevalmistamisel ausa hinnakujundamise lepe. Leppega liitunud ettevõtjad annavad nõusoleku, et järgivad eurole üle minnes head tava ja hindu põhjendamatult ei tõsta.
LEPPEGA LIITUJAD saavad õiguse kasutada vastava logoga kleebist. Leppest kinnipidamist jälgivad tarbijakaitseamet ja ettevõtjate erialaliidud.
Ausa hinnakujundamise leppega liitumine on vabatahtlik. Kuigi seda saab teha alles augustis, on paljud ettevõtjad juba andnud teada oma sellekohasest soovist. See on mõistetav, sest annab tarbijale märku ausast ja vastutustundlikust käitumisest. Ilmselt ei leidu kaupmeest, kes klientidele head muljet jätta ei tahaks.
Kogu informatsioon eurole ülemineku kohta on kättesaadav euroveebis aadressil euro.eesti.ee.
Küsimustele saab vastuseid tasuta euroinfotelefonil 800 3330.