Repliik: Armas haigus

Kaie Mölter Foto: Elmo Riig

Laupäeval tähistatud peavalupäeva eel võis lugeda artiklit «Kõige kallim neuroloogiline haigus on migreen». Tekstis seletati küll lahti, et see on kõige enam ressursse nõudev haigus, aga sõnal on mitu tähendust ja oma tõlgenduse sellele annab lugeja.

Kui migreeni käes kannatajaid on palju ja nad on haigushoo ajal vähese töövõimega või sootuks töövõimetud, võib seda tõepoolest inimressursse raiskavaks nähtuseks nimetada. Tõbi on aga migreenikule kallis võib-olla hoopis seetõttu, et lülitab ta mõneks ajaks argirattast välja: ei lase kehal tegelda asjadega, mida see valuta päevadel tavaliselt teeb. Kui haigus hakkab andma eeliseid, pole imestada, et temast kui päästerõngast kinni haaratakse ja teda isegi kalliks peetakse.

Spetsialistide soovitused ja tablettide vägi kahvatuvad migreeni jõu ees. Lootust temast vabaneda on ehk siis, kui õnnestub taibata piinava valu sõnumit. Kui see ei õnnestu, võimegi teda vaid armsaks ja kalliks pidada.