Värske 60+ uurib, miks inimesed vananedes pahuraks muutuvad

Ajakiri 60+ sai endale ka veebivärava 60pluss.ee. Pildil on maikuu ajakirja 60+ esikaas. Foto: Repro

Ajakirja 60+ toimetusse tuli kiri, mis oli sündinud üksindusega seotud loo lugemise järel. «Mitmed elatanud inimesed on üksikuks jäänud selle tõttu, et on lähedastega tülli läinud. Kas selliseid tülisid ei saa kuidagi lahendada? Kui noortel ei ole mõistliku meelt, et oma vanematega suhelda, kas ei peaks siis elatanud inimesel olema rohkem mõistust, et probleemi lahendada?» küsis lugeja oma kirjas ning jätkas, et tema naabruses elab üksik proua, kes ei saa mitte kuidagi läbi oma lähedastega. Üleoleva suhtumise pärast on sugulased talle selja keeranud ja proua tunnebki end üksi. «Kuidas saaks selliseid olukordi lahendada ja vältida?» päris lugeja oma kirjas.

Miks inimesed muutuvad vananedes pahuraks, kiuslikuks või tõredaks? Mida teha, kui aastatega kasvab soov nooremaid liigselt õpetada? Kuidas saada üle tundest, et lapsed ei saa üksinda hakkama? Ajakirja 60+ mainumbris arutleb arst ja psühhoterapeut Alexander Kotschubei, miks mõne vanemaealise inimese suhe oma täiskasvanud lastega kipub untsu minema, ning kirjeldab eakate vanemate keerulist teekonda.

Psühhotrapeut selgitab, et lähedased inimesed peavad omavahelist suhtlemist ikka ja jälle õppima, sest vanuse kasvades kaasnevad uued sihid ja arusaamised elust. Need muudavad märkamatult käitumise tagamaid ja rolli, mida vanemad tunnevad noorema põlvkonna ees. Psühhoterapeut lisab, et see on üsna suur probleem ka noorte jaoks, sest nad tahavad olla abivalmid, jagada lähedastega oma maailma ja saavutusi. Samas aga näevad, et hoopis koormavad oma vanemaid. Mida ette võtta, leiab värskest 60+ numbrist.

60+ toimetus palus kolmel pensionäril, kellest kaks olid mõne aja eest üle elanud infarkti, üles kirjutada sissevõetavate ravimite kaubanimed. Selgus, et kaks infarkti üle elanud meest säästaksid ravimite arvelt ligi kolmandiku, kui nad apteegis pakutavatest ravimitest soodsaima valiksid.

Ajakiri avaldab saladuse, kuidas internetiportaalist ravimiinfo.ee arsti väljakirjutatud retsepti järgi toimeaine järgi odavaimat ravimit leida ning kes ja kui tihti ning mille alusel ravimite soodushindu kehtestab. Taimetark Mercedes Merimaa räägib, et ravimite võtmisest üksi ei piisa, vaid tuleb end rohkem liigutada, toituda tervislikult, mõelda positiivselt ning vaevusi leevendavad ka rahvameditsiinist tuntud taimed. Taimetark annab ajakirjas 60+ spikri, milline ravimtaim sobib mille vastu.

Üle poole eakatest kannatab iga päev jalavalu, mis arvatakse olevat aastatekoormast tingitud muudatustest kogu kehas. Maikuu ajakirjas 60+ nendib Eesti ainus jalaravispetsialist Kalev Toots, et tableti võtab inimene sisse viie minutiga, aga jalaarsti juurde jõuab heal juhul viie aasta pärast, siis kui seljavalu on juba väljakannatamatuks muutunud. Ajakirjast saab lugeda, et valu alaseljas ja põlvedes saab alguse lääpa tallatud kingadest. Elatud elu, tassitud kotid ja kantud lapsed on vajutanud raskuse õlgadele ja sellega koos keha tasakaalust välja viinud ning inimsilmale märkamatult ettepoole toonud.

Pereõde võtab perearsti korraldusel patsientidelt sageli terviseseisundit määravaid proove nagu vereproov, mustuseproov ja uriiniproov, vahel ka süljeproov või kurguproov. Uurime 60+ maikuu numbris, mida millega teada saab, mida tähendavad paljuräägitud kolesterool, veresuhkur, hemoglobiin, sete, leukotsüüdid ja igasugu teised tähtsad verenäitajad?

Kokaraamatute autor Sille Varblane kirjutab kalast kui kasulikust toiduainest, mis paraku jõuab harva inimeste toidulauale. Ta lisab, et kui hind oleks taskukohasem, söödaks kala palju rohkem. Ajakirjast saab teada, milliseid toite üldse kalast valmistada, ka siis, kui aega napib, ning kirja on pandud mitu head retsepti.

Tea Raidsalu jagab knihve ja nippe, kuidas lapselast kergemini ja mänguliselt kingapaelu siduma õpetada ja kuidas vanadele pesulõksudele lisaülesannetega uus elu anda. Lapsed ja lapselapsed saavad aga väikse lihtsa vihje, kuidas memmele emadepäeval rõõmu valmistada.

Lugeda saab ka kolumni tavalise eesti mehe sulest, kes on leidnud oma identiteedi Soomaal, kus on viis aastaaega, puulootsik ja kalarikkad jõed. Muidu juhib Tõnis Korts üle 10 000 liikmega Eesti jahimeeste seltsi. Ta kirjutab oma elukogemustest, mis ta on aastakümnete jooksul mõtteteradesse koondanud.

Ajakiri elukogenud inimesele jõuab Sakala paberlehe tellijateni eeloleval laupäeval.