/nginx/o/2014/05/06/3008912t1h9df0.jpg)
Paalalinna kool üritas laste käitumisprobleemidele leida rohtu klassitunni filmimisest, selline tegevus aga on vastuolus andmekaitse inspektsiooni seisukohtadega.
Kool filmib laste käitumise parandamiseks tunde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üht Paalalinna kooli teise kooliastme klassi jälgis poolteist nädalat osas ainetundides harkjalal kaamera. Käimas ei olnud dokumentaalsarja võtted, vaid see oli kooli järjekordne katse parandada klassis korda ja õpilaste käitumist. Nii leidiski kaamera koha klassinurgas, et jäädvustada tundi ja iga laste liigutust.
Kooli töötajate sõnul on see täiesti tavapärane. Õppejuht Janika Kivistik nentis, et just niimoodi töötab XXI sajandi kool, ja direktor Aavo Palo lisas, et näiteks Harjumaal asuvas Laagri koolis on igas klassis statsionaarsed kaamerad.
Filmiti korra tagamiseks
Andmekaitse inspektsioon, kelle poole Sakala kommentaari saamiseks pöördus ja kes kooliga otse ühenduses pole olnud, seda tavapäraseks ei pea. Seaduses on öeldud, et koolis on videovalvet kasutada lubatud üksnes õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamiseks. Inspektsiooni hinnangul peab filmimiseks olema lapsevanemate luba ning seda andes ei tohi nood tunda, et neid diskrimineeritakse.
«Klassiruumis toimuva kontrollimisega peaks hakkama saama õpetaja või kasvataja,» ütleb inspektsiooni juhend kaamerate kasutamise kohta.
Paalalinna kooli õppejuht sõnas, et kaamerat kasutati õppe- ja kasvatustöö protsessis ning kõigi osaliste teadmisel. Tema sõnul olid lapsevanemad varem asjasse pühendatud veebikooli Stuudium vahendusel. Et sellekohase teate peale ei tulnud ühtki vastust, võttis kool seda kui vanemate nõusolekut.
«Me filmisime kasvatuslikul eesmärgil ja sellega tegelesid sotsiaalpedagoog ja klassijuhataja,» selgitas Palo. Ta tunnistas, et tegemist oli siiski eriolukorraga – nimelt oli selles klassis keskendumis- ja käitumisprobleeme. «Videotreening on üks meetod, kuidas käitumist õpitakse.»
Andmekaitse inspektsiooni arendusdirektori Kaja Puusepa esialgsel hinnangul võib videotreeningut teatud eesmärkide saavutamiseks tõepoolest kasutada, kuid kõnealusel juhul filmiti pikemat aega, et tagada klassis korda.
«Pisikesi omavahelisi nügimisi ei saa laste turvalisust ohustavaks olukorraks pidada ning igal juhul peab salvestusseadmete kasutamise kord olema sätestatud kooli kodukorras,» leidis Puusepp.
Pärast pikki otsinguid
Üks õpimeeleolu hävitajaid on haridustöötajate sõnul telefon. «Lapsed on kannatamatud. Nad tahavad oma nutitelefoniga mängima või internetti minna,» kirjeldas Janika Kivistik.
Inimeseõpetuse õpetaja Mare Luht tõi välja, et laps tuleb juba kodust ärevana. «Kui näiteks isa sõitis eelmisel päeval Soome tööle, siis ta elab selle koolis välja, ta ei suuda olla,» rääkis õpetaja.
Palo kirjeldas, et mõni laps räägib tunnis valju häälega, nügib, mängib, ei käitu õpetajatega lugupidavalt ega allu korraldustele või liigub klassis ringi. «Juba vähesed lapsed suudavad kogu klassi töömeeleolu viia nulli ja see on tõsine probleem,» kõneles ta.
Sotsiaalpedagoog Kertu Ritsoni sõnul analüüsiti möödunud nädalal koos lapsevanematega filmitut. Tema ütlemist mööda tegid lapsevanemad väga asjalikult koostööd. Sotsiaalpedagoog märkis, et kaamera polnud sugugi kooli esimene valik, vaid selleni jõuti pärast pikki otsinguid. «Teised meetodid pole seni tulemusi andnud,» lausus ta.
Lapsevanem ja hoolekogu liige Janne Seeder ütles, et ka tema oli filmitud materjali tutvustaval koosolekul ja vanemate pahameelt ta ei märganud. Filmimise kohta ta arvamust avaldada ei soovinud.
Mare Luht lausus, et harjumused muutuvad 4–12 kuu jooksul ja ainult pideva tööga.
«Kool ei ole ettevalmistus eluks, vaid elu ise,» toonitas Janika Kivistik.
Ka Kesklinna kooli direktori Aavo Soopa hinnangul on laste enesevalitsemisoskus aastatega halvenenud. Soopa ega ka maavalitsuse haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt ei teadnud, et Viljandimaal oleks klassitundi varem filmitud. Soopa leidis, et tema koolis on kasutusel piisavad meetodid õpilaste käitumise parandamiseks: vestlusringid, õpetlike näidendite loomine ja rahunemiskohta saatmine.