Viinapuu marjade kobaratest saab head rüübet

Tiina Kuuleri «Koduveiniaabitsast» võib lugeda, et viinamarjad saab laias laastus jagada kaheks: söögi- ja veiniviinamarjadeks.

Veinimarjad on tihkema viljaliha ja paksema kestaga, mis on vajalik veinile meeldiva aroomi ja värvuse andmiseks. Söögi- ehk lauaviinamarjad on vesisemad ja õhema kestaga, aga koduse alkohoolse rüüpe valmistamiseks kõlbavad needki. Magusad on nii veini- kui lauaviinamarjad.

Kuuleri sõnul tehakse viinamarjavein enamasti puhtast mahlast, vett kasutamata. Klassikalise meetodi puhul ei lisata ka suhkrut, ent meie kliimas ei küpse marjad enamasti nii magusaks, et neist oleks võimalik mõistlikku alkoholikogust välja kääritada.