/nginx/o/2010/06/19/389425t1h786a.jpg)
Reedel jõudis Viljandisse 24-aastane Karksi noormees Kermo Kangur, kes oli esmaspäeval koos kahe sõbraga Tallinnast jalgsimatka alustanud.
Noor mees kõndis Tallinnast Viljandisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmel noormehel oli plaan kõndida Karksi-Nuia. Nad alustasid retke esmaspäeva õhtul kella viie paiku ega valinud liikumiseks maanteed, vaid kõndisid enamasti kruusateedel.
«Plaan oligi tulla mööda külavaheteid, sest seal on rohkem vaadata ja nautida,» selgitas Kangur. «Mõningaid teid, mida mööda tulime, ei ole isegi kaardi peal.»
Teekonnal kohatud inimesed jätsid talle väga positiivse mulje. «Nad olid väga abivalmis, juhatasid teed ja pakkusid kaevust vett.»
Varustuseks oli matkajatel kaasas veidi söögikraami, rõivaid, telk ja magamiskotid, nii et iga mehe kott kaalus 10—15 kilogrammi. Teekonna esimesed 60 kilomeetrit läbis seltskond kolmekesi, kuid siis andis üks neist alla ja läks lähimas peatuses rongi peale. Teine sõber pidas vastu poole kauem, kuid siis ei suutnud ka tema enam edasi minna ja Kermo Kangur jätkas teekonda üksinda.
Kolm ja pool päeva pärast retke algust katkestas kõndimise ka tema.
«Vasak jalg ütles üles,» põhjendas Kangur. «Lihased-liigesed valutavad ja varbad on nii villis, et see jalg ongi üks suur vill.»
Retke katkestamine Kangurit eriti ei kurvasta, sest ammune unistus on suuremas osas siiski ellu viidud. Plaan Tallinnast Karksi-Nuia kõndida tekkis noormehel kuus või seitse aastat tagasi. Ta oli seda vahemaad tihti bussi või autoga läbinud, kuid ilus loodus meelitas jalutama.
Retke uuesti läbi teha Kangur ei soovi. «Plaan oli ilus, aga ma ei julgeks seda ka vaenlastele soovitada, kui mul neid oleks. See on raske.»
200 kilomeetrist jõudis Kangur ära käia umbes 170. Kuigi nüüd tuleb taastuda ja jalgu ravida, on ta saavutusega väga rahul.