Üleeile numbri 899 all ümber Viljandi järve jooksnud peaminister Taavi Rõivas pidanuks sportlikku taset arvestades startima neljandas rühmas, kuid tõsteti korraldajate loaga märksa paremale positsioonile.
Peaminister sai lähtekoha ettepoole, kui võistlusnumber lubanuks
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
3. mai 2014, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas sai järvejooksule lähte paremuselt teises grupis, kuhu peaksid stardijärjekorra kujunemise reeglite põhjal kuuluma võistlusnumbrit 151–300 kandvad jooksjad. Soovi korral võinuks valitsusjuht rajale tuisata ka 150 kiireima võistleja seas, kuid sellest võimalusest ta loobus. Taavi Rõivas lõpetas jooksu 631. kohaga.
Treener küsis
Suurjooksule osalejanumbreid jagades võetakse arvesse registreeruja varasemaid tulemusi sel võistlusel. Niisuguse süsteemi mõte on vältida olukorda, kus selgelt aeglasemad jooksjad takistavad kiiremaid. Samas võidakse korraldaja või kohtuniku otsusega mõni suurema numbriga startija rivis ettepoole lubada, näiteks siis, kui on põhjust eeldada, et võistleja on kiire ja väärib paremat paigutust.
Nii-öelda ettepoole lubatud jooksja võistlusnumbrile kleebitakse värviline täpp, mille sisse on kirjutatud, missugusse stardirühma tal on lubatud minna. Ühe niisuguse sai ka Taavi Rõivas.
Tema jooksutreener, minevikus ümber Viljandi järve jooksu korraldajate hulka kuulunud Urmas Randma pöördus veidi enne starti võistluse rajameistri Einar Kaigase poole küsimusega, kas tal oleks võimalik paarile enda käe all treenivale kiirele jooksjale kõnealune luba saada. Randma tuttav Kaigas andiski need.
Einar Kaigas selgitas, et kuna küsijaks oli jooksutreener, kelle hinnangus ta ei kahelnud, ei näinud ta põhjust keelduda. Oma sõnul ei uurinud ta, kellele täpselt load lähevad.
Ei näinud vastuolu
Urmas Randma toonitas, et pöördus stardi eel kohatud Einar Kaigase poole planeerimata ning ajendatuna Taavi Rõivase ja veel kahe tema käe all treeniva jooksja vormist. Randma käsitlust mööda on see neil sootuks parem, kui võistlusnumbrid lubanuks eeldada.
Sakalaga rääkides toonitas treener, et ei näinud selles mingit vastuolu ja uskus, et see ei häiri kedagi. Urmas Randma lisas, et see võis olla üle aastate üldse esimene kord, kui ta ümber järve jooksul ettepoole lubamist küsis.
Taavi Rõivas kinnitas valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõuniku Helin Vaheri vahendusel, et ettepanek tema ja ta kahe trennikaaslase stardipositsioon ettepoole tõsta tuli just nimelt treenerilt. Kui üks ette lubatud Urmas Randma õpilastest pidas enda jooksuvormi piisavalt heaks ja startis esimese poolteisesaja võistleja hulgas, siis peaminister ja teine trennikaaslane otsustasid sellest võimalusest loobuda ning läksid järgmisse stardirühma.
Taavi Rõivas jooksis ümber Viljandi järve kolmandat korda ja parandas oma eelmise aasta aega 7 minuti 15 sekundi ja kohta 441 võrra. Rõivase ajaks kujunes 54 minutit ja 25 sekundit.