Viljandi koolijuhid peavad olema nutikad, et pakkuda pedagoogidele tuleval sügisel piisavat töökoormust.
Iga õpetaja ei saa täiskohaga tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolireformi teema arutamiseks korraldatud rahvakoosolekutel väitsid linnavalitsuse esindajad, et õpilaste arvu kahanemise tõttu ei pruugi kõigile õpetajatele tööd jätkuda.
Jakobsoni gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg tõdes, et õpetajatele täiskoormuse kokkusaamisega on raskusi ja lähiaastatel need süvenevad.
«Siin ei mängi rolli mitte üksnes Viljandi koolivõrk, vaid ka riigi seadused,» lausus ta ning tõi näiteks põhikooliklassides lubatud maksimaalse õpilaste arvu kahandamise. Kui varem oli põhikooliklassis keskmiselt 33 õpilast, siis nüüd tohib selles kooliastmes ühes klassis käia vaid 24—26 last. «Seetõttu väheneb keelerühmade arv klassi kohta,» selgitas Järvekülg.
Direktor rääkis, et just võõrkeelte osas ongi paljudel koolidel praegu kõige raskem tunnijaotust korraldada. «Meil on kolm tugevat saksa keele õpetajat, ent tunde jätkuks vaid kahele. Samas ei saa kool kergekäeliselt loobuda ühestki heast õpetajast.»
Et õpetajad on sama meelt, on nad nõustunud töötama 0,8 kohaga. Selline lahendus oli võimalik üksnes tänu pikapäevarühma juhendamise lisatundidele.
«Juhtkonna ülesanne on kombineerida ja kasutada ära kõik võimalused, et mitte kaotada ühtki väärt töötajat,» lausus Järvekülg.
Viljandi Paalalinna gümnaasiumis on järgmise aasta tunnijaotus selge.
«Paar inimest tuli koondada ja ära läheb veel mõni õpetaja,» rääkis direktor Aavo Palo. Tema sõnul pole lahkumise ajendiks ebapiisav koormus. «Need on isiklikud põhjused, näiteks elukohavahetus,» selgitas Palo.
Uus õpilaste arvu piirnorm direktori kinnitust mööda õpetajate töökoormuses veel tunda ei anna. «Raskemad ajad seisavad ees siis, kui Paalalinna gümnaasium muutub põhikooliks,» lausus ta.
Viljandi maagümnaasiumis avatakse erinevalt varasematest aastatest septembris vaid kaks kümnendat klassi ning see annab ennast tunda. Direktor Aavo Soopa kinnitas, et õpetajate koormus on küll vähenenud, kuid pole jõudnud kriitilise piirini, mis sunniks mõnda neist lahkumisplaane pidama.
«On vaid pensionile minejaid ning see natuke ühtlustab olukorda,» selgitas direktor.
Kui varem said koolid õpetajatele sobiva töökoormuse pakkumiseks otsida abi ringitundidest, ainerühmade moodustamisest või eksamiks
ettevalmistamisest, siis nüüd on ka see mängumaa ahtaks jäänud. «Linna rahastatavat huviharidust on meil samuti tulnud kõvasti koomale tõmmata,» nentis Soopa.