Vanemad inimesed ei tea häirekeskuse numbrit

Et tuletõrjujad võimalikult ruttu sündmuskohale jõuaksid, on vaja helistada kiiresti numbril 112 ja anda võimalikult täpne õpetus, kuidas kohale pääseda. See on eriti oluline maapiirkonnas. Foto: Elmo Riig

Mullu oktoobris päästeameti tellimusel tehtud elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire uuringust selgus, et neid viljandimaalasi, kes tulekahju korral helistaksid numbril 112, on aastaga vähemaks jäänud.

Kui 2008. aastal oleks numbril 112 tulekahju korral helistanud 82 protsenti viljandimaalastest, siis nüüd oli see protsent 75.

«Seega on teadlikkus vähenenud või inimesed fakti unustanud,» nentis häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg. Tema sõnul on Viljandi maakond selle tulemusega Valgamaa järel viimasel kohal.

Uuringus pole iga maakonna kohta vanuselisi arve eraldi välja toodud, ent Freibergi jutu järgi teavad Eesti peale kokku tulekahju korral kasutatavat numbrit 112 eriti vähe inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist helistaks sellel ainult 59 protsenti (eelmisel aastal 69 protsenti). 41—64-aastastest teab 112-te tuletõrje numbrina 79 protsenti (eelmisel aastal 81 protsenti).

«Seega unustavad selle numbri seotuse tulekahjuga kõige kergemini vanemad inimesed,» tõdes Freiberg.

Kaks kurba näidet

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole Edvi Freibergi sõnul sugugi asjatu. Alles kuu aega tagasi tuli ühe Lõuna-Eestis aset leidnud tulekahju puhul ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastanud oli, ei teadnud, kuidas abi kutsuda, ja helistas selle küsimiseks oma tuttavale. Helistamise käigus läks kaotsi palju väärtuslikke minuteid.

Möödunud aasta lõpul põles maha ühtede vanainimeste kodu, sest nad valisid tükk aega üle kümne aasta tagasi kasutuselt kadunud numbrit.

«Ei maksa arvata, et 112 on tundmatu number. Lihtsalt inimesed helistavad sellel peamiselt tervise pärast ja seetõttu seostavad seda pigem kiirabiga,» tähendas Freiberg.

Väljas on suvi ja inimesed liiguvad palju ringi. Nii mõnigi veedab läheneva jaanipäeva maal sugulaste juures. «Kui jaanitule ääres istub teiega koos vanemaid inimesi, võiks neile meelde tuletada, et numbrilt 112 saab abi ka tulekahju korral,» pani Edvi Freiberg ette.

Harige vanemaid tuttavaid

Suvise reisi ajal võib väikse heateona põigata läbi tuttava üksi elava vanainimese juurest ning rääkida muu hulgas hädaabinumbrist 112, millelt saab abi igasuguse mure korral.

«Olgu selleks siis haigus, tulekahju või kahtlase pommi meenutava eseme leidmine. Või on mõni suur loom sattunud niisugusesse olukorda, kus ta end ise aidata ei suuda,» loetles Freiberg võimalikke põhjuseid.

Edvi Freibergi sõnul on eriti kasulik riputada number 112 kuhugi nähtavale kohale koos hästi läbi mõeldud teejuhistega.

«Pingelises olukorras meenub vanainimestele tihtilugu eelkõige nooruses nähtu. Nii võibki juhtuda, et nad kasutavad teetähistena hooneid, mis on ammugi lammutatud, ajahambale alla vandunud või saanud teise funktsiooni, näiteks tegutseb kunagises meiereihoones kauplus,» põhjendas häirekeskuse kommunikatsioonijuht. «Väärtuslikke sekundeid võib neil kuluda ka üldse millegi asjakohase meeldetuletamiseks.»