Keskealise abituriendi järgmised eesmärgid: kõrgkool ja autojuhiluba

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem peamurdmist on Viive Tolmovile gümnaasiumis õppides valmistanud matemaatika, kuid ta on end sellest läbi närinud.
Kõige rohkem peamurdmist on Viive Tolmovile gümnaasiumis õppides valmistanud matemaatika, kuid ta on end sellest läbi närinud. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi lõpuklassis käiv 52-aastane Viive Tolmov on veendunud, et kui inimene on endale kindla eesmärgi seadnud, suudab ta selle varem või hiljem ellu viia. «Peaasi et esimese raskuse ees alla ei vannutaks.»

Raskusi või augus käimisi, nagu ta ise neid nimetab, on kolm aastat tagasi kümnendasse klassi õppima asunud Tolmovil keskharidust omandades ette tulnud üksjagu. Ta võib oma isiklikest kogemustest kinnitada, et kui viimati on koolis käidud rohkem kui 30 aasta eest, siis kulub hulk aega, enne kui aju nii-öelda õigele lainepikkusele ümber häälestub.

«Esimesed pool aastat ei saanud ma mõnes aines ikka mitte midagi aru,» tunnistab ta ja pahvatab naerma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles