Suured haneparved maiustavad hernestega

Esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirjapandud lindudest haned. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa põllumehed on tänavu püsti hädas haneparvedega, kes rikuvad noort orast ja nokivad välja külvatud seemet. Iseäranis maiad on nad herneste peale.

«Hanesid on meie põldudel mustmiljon, neid on kõikjal,» kurtis Kõo Agro juht Meelis Venno. Tema tähelepanekut mööda on tiivulisi iga kevadega aina juurde tulnud.

Venno sõnutsi maitsevad hanedele eriti herned, mida põllumehed on tänavu ka palju külvanud, sest herneste hind on parasjagu kõrge.

Agronoom käib ja karjub

Meelis Venno nentis, et ega hanede vastu midagi ette võtta oska. «Agronoom käib põllul ja karjub, eks nad siis lenda naabrite juurde,» kõneles ta.

Naabrite osaühingus Mangeni PM taimekasvatuse eest vastutav Heiki Aren tõdes, et seal on sama mure ja sada hektarit hernest löögi all. «Tänavu on hanesid tuhandeid,» kinnitas ta. Areni jutu järgi on veel suurem häda Põltsamaa talunikel: seal on kohati terved põllud puhtaks nokitud.

Osaühingu Kõpu PM agronoom Terje Lepassar tänavusega võrreldavat hanerünnakut ei mäleta. «Kuskil peab looduses midagi nihkes olema. Ühelt põllult ajad minema, teisele lendavad asemele,» ohkas ta.

Lepassare kinnitusel nokivad linnud välja varajase odra seemne, samuti panevad nad pihta talivilja orasele, nii et põldudel on tühje lõike. «Heinamaal nad suurt kurja ei teeks, aga neile ei tee ju selgeks, kus nad olla tohivad,» kurtis ta.

Hoiatuslasud ja ajalehed

Tarvastu valla osaühingu Nukike juhi Andrus Jürgensoni jutu järgi vibutavad haned ka tema juures kõige agaramalt nokka hernestele.

«Niisama autoga möödasõitmine neid ei heiduta. Tuleb õhku tulistada. Esimese paugu järel ei juhtu midagi, alles teise või kolmanda järel lendavad minema,» rääkis Jürgenson.

Pihta tulistada on hanedele teatavasti keelatud. Veel on Nukikese rahvas lindude heidutamiseks põldudele laotanud ajalehti. «Tundub, et need mõjuvad. Lendavale linnule tunduvad need ruudud vist suured ja hirmutavad,» ütles Jürgenson.

Olustvere õppetalus on juhataja Riho Kala jutu järgi suurima löögi all sordivõrdluskatse lapid. Et neid päästa, käib iga tunni tagant üks noormees linde hirmutamas.

Ornitoloog Olav Renno hinnangut mööda on hanesid tänavu põldudel tõesti palju ning huvitaval kombel kaks liiki, raba- ja laukhaned, segamini. Et kevad tuli varakult, jõudsid ka linnud Eestisse aegsasti, paraku ei ole nad edasi kiirustanud, sest ilm püsib suhteliselt jahe. Renno arvas samas, et üldiselt ei ole hanekahjustused siiski väga ulatuslikud, sest põllud on ju suured.

Väljaheited kergitavad saaki

«Samas jätavad haned põllule maha rammu,» rääkis Olav Renno. «1958. aastal peatus Matsalu looduskaitsealal rukkiorasel mitu tuhat hane. Põld oli üsna must ning kolhoos tahtis looduskaitseala saagi rikkumise pärast kohtusse anda. Õnneks olid rukkiorase kasvukuhikud alles jäänud ja saak oli hiljem hektari kohta ühe tsentneri võrra isegi suurem kui naaberpõldudel.»

Haned talvitavad ornitoloogi sõnutsi Hollandis, Belgias ja Inglismaal. Põhjamaa lindudena ei kannata nad üle 15 kraadi ulatuvat sooja. Eestist suunduvad rabahaned edasi metsatundrasse ja metsavööndi põhjaossa, suur-laukhaned lendavad pesitsema aga tundrasse.

Põhja-Uurali ahelike taha, peaaegu Taimõri poolsaareni välja lendavad haned on Renno sõnutsi alles oma teekonna alguses. «Kui nad on siin terad rasvaks muutnud ja energia kätte saanud, suudavad nad vajaliku 5000–6000 kilomeetrit nädalaga lennata.»

ARVAMUS

OLAV RENNO,
ornitoloog

Hanekahju tuleb põllumeestel ära kannatada. See on loodusele väike võlamaksmine selle eest, mida inimene on suutnud oma tegevusega korda saata. Haudelindudest on meie põllud ju päris tühjaks jäänud. Juhul kui ka hanesid rohkem kimbutataks, võiks see looduslikku tasakaalu veel rohkem rikkuda. Muidugi võib neid naabrite juurde hirmutada, aga järgmisel hommikul vara on nad jälle tagasi.