Digilevi riiklik infotuur lõppes Viljandis

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tõdes, et see sõltub igast viivitajast endast, millal ta soovib taas telepilti vaatama hakata.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tõdes, et see sõltub igast viivitajast endast, millal ta soovib taas telepilti vaatama hakata. Foto: Aivar Aotäht

Loodetavasti on Viljandimaa elanikel digitaaltelevisiooni tarvis ettevalmistused tehtud, ütles Jüri Pihel kolmapäeval, kui sellekohasel infopäeval osales üksteist huvilist.


Viimasena jagas valitsuskomisjon tarvilikku infot ja selgitas telgitaguseid Viljandimaal, olles juunikuu jooksul peaaegu kõigile maakondadele tiiru peale teinud.

Viljandi maavalitsuse saali oli Piheli hinnangul tulnud kõige vähem huvilisi, kõige rohkem ehk mitmekümne inimese jagu kuulajaid-küsijad oli Saaremaal.

«Selgitustöö on juba mitu aastat kestnud. Võiks öelda, et õhk on informatsioonist tiine,» tähendas ta. «Töö võiks arvata tehtuks, kui 30. juuni õhtul oleks kõigil inimestel asi nii selge, et nad digilevist enam sõnagi kuulda ei tahaks.»

Pihel nentis, et tõenäoliselt ei lähe analoogtelevisiooni väljalülitamine kõigil inimestel siiski valutult. Mõni jätab asjaajamise viimasele minutile, teinekord ei pruugi aparaadid töötada nii nagu peab, aga probleem võib peituda ka tähelepanematuses. Nii näiteks muretses üks inimene, miks juba teine digiboks tema kodus töötada ei taha — ta ei olnud tähele pannud, et üks pistik oli kaabli küljest lahti tulnud.

Suur osa muresid on seotud antenni valimise ja paigaldamisega. Mõnikord pruugib antenni liigutada meetri jagu või vähemgi, et digivisioon telerisse jõuaks.

«Viljandi ja Abja-Paluoja ning nende ümbruse elanikel tuleb antenn seada vertikaal­asendisse: antenni harud maa ja taevaga risti,» selgitas ta. «See tuleneb Viljandi ja Abja-Paluoja vertikaalpolarisatsioonis töötavate saatjate eripärast. Enamik Eesti saatjaid edastab digilaineid horisontaalpolarisatsioonis.»

Digilevi tehnilise poole eest vastutav aktsiaselts Levira enam mööda Eestit digilevi mõõtmisi ei tee, aga kui laekub kaebus kehva levi üle, hakkab digilevi valitsuskomisjon juhtumit uurima ning Levira peab probleemi lahendama.

Digitaaltelevisioonile ülemineku üheks äriliselt tekitatud probleemiks nimetas Pihel agressiivset reklaamikampaaniat, mis väidab, et kui inimene pole oma koju digiboksi muretsenud, siis ta juulist alates enam telesaateid ei näe.

«Sellise vale vastu oleme võidelnud ühes tarbijakaitseametiga,» rääkis Pihel. «Kes vaatab telerit mõne teenusepakkuja kliendina, neil pole tarvis midagi teha. Digiboksi on tarvis sellel, kes praegu vaatab telerit tavalise katuse- või toaantenniga ja näeb vaid kolme Eesti kanalit.»

Jüri Pihel lisas, et aktsiaseltsi Emor maikuus korraldatud uuringu järgi vaatab keskmine Eesti inimene iga päev telerit 3 tundi ja 44 minutit. Suuremad telehuvilised on 60-aastased ja vanemad, kel kulub selle tegevuse peale päevas keskmiselt 5 tundi ja 20 minutit.

Kokku on Eestis 570 000 telekodu, kus on vähemalt üks töökorras televiisor. See mõiste ei hõlma ühiskondlikke asutusi. Kahel protsendil peredest pole ühtki telerit.

Aprillis oli ligikaudu 50 000 kodu, kust vaadati Eesti telekanaleid endiselt analooglevi kaudu. Telesaatjad lõpetavad analoogtelevisiooni edastamise 1. juulil kell 5.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles