Kommentaar: Veeõnnetusi on võimalik ära hoida

Urmas Saarepuu Foto: Elmo Riig / Sakala

Viimasel ajal saabub liiga sageli teateid, et keegi on kaotanud elu veeõnnetuses. Ohtlik ei ole mitte vesi, vaid meie hooletu tegutsemine veekogu ääres.

Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht ning ujuma minnes ütle seda alati ka kaaslastele. Soovitav on hüppamise asemel vette minna rahulikult. Ära mine vette, kui oled alkoholi tarvitanud, ülekuumenenud või äsja kõhu täis söönud. Need olekud võivad tekitada terviserikkeid. Joobes inimene võib halva koordinatsiooni tõttu vett sisse ahmida ja lämbuda.

Ujudes ära võta sihiks üle veekogu jõuda, vaid mõtle oma jõuvarudele ja sellele, et pead suutma ka tagasi ujuda. Uju piki kallast või lühikesi vahemaid edasi-tagasi. Ära mängi kunagi uppumist, sest see võib hajutada tähelepanu ja tekitada segadust, kui tekib reaalne ohuolukord. Ära võistle vee all ujumises ja hinge kinnipidamises. Ära suru ega tõmba kedagi vee alla, sest nõndaviisi võib väga hõlpsalt vett kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.

Sillad ei ole mõeldud hüppetorniks. Samuti ei maksa ujuda sildade all, sest see tekitab mõnikord kinnise ruumi kartuse ja paanika, mille käigus võib end vigastada ja teadvuseta vee alla vajuda.

Kindlasti ei tohi jätta lapsi järelevalveta randa või vette mängima: ka põlvini ulatuv vesi on väikelapsele ohtlik. Kui laps kasutab madratsit ja ujumisrõngast, võib tuul ta märkamatult rannast kaugele viia.

Vees hätta sattudes ära häbene appi hüüda. Kui on juhtunud õnnetus, helista kindlasti hädaabi telefonile 112. Veekogude ääres ohutu käitumise juhiseid võib leida ka portaalist www.veeohutus.ee.