Koolnud noorloomad kadusid teadmata moel

Kuigi Kõpu lähistel asuva veiselauda juurde selle omaniku Georg Artma sõnul tavainimesel asja pole, on sealt siiski möödunud inimesi, keda võigas vaatepilt häiris. Tänaseks on küll korjused likvideeritud, kuid veel möödunud neljapäeval vedelesid koolnud hunnikus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Neljapäeval sattus Sakala Kõpu lähedal asuva veiselauda taga võikale vaatepildile: seal olid hunnikus jupp aega tagasi koolnud noorveised. Kui veterinaaramet juhtumit uurima asus, korjused kadusid, ehkki ainus firma, kes surnud veiseid käitleb, pole omanikult tellimust saanud.

Georg Artmale kuuluva lauda taga oli esmapilgul paista viis lihaveise korjust. Veisekasvataja selgitas, et nagu inimesed, nii jäävad loomadki kevadel sagedamini haigeks.

«Nad kipuvad jooma porist vett, kus on mingid bakterid,» rääkis Georg Artma. «Selliseid asju kevaditi kahjuks juhtub. Loomi on ju palju. Kui on 200 looma karjas, siis ikka keegi läheb välja.»

Ühtlasi kinnitas Artma, et koolnud saavad lauda tagant koristatud ja Väike-Maarjasse saadetud, nagu seda nõudis reedel kontrollkäigu teinud veterinaaramet.

«Eks ma korja portsu kokku ja siis saadan ära,» sõnas Artma.

Korjused vedelesid mitu nädalat

Omanik tunnistas, et korjused olid lauda taga olnud juba jupp aega, esimesed võisid seal olla suisa mitu nädalat.

Eilseks olid surnud loomad veiselauda juurest kadunud. Artma kinnitas, et veised viiakse Väike-Maarjasse. «Need saidki juba laupäeval käru peale pandud ja ära viidud,» märkis ta ja lisas, et teise karja juurest on vaja veel kolm looma ära viia.

Eile ennelõunal ütles Väike-Maarjas loomseid kõrvalsaadusi käitleva aktsiaseltsi Vireen juhatuse assistent Anne Piispea, et pole loomade äraveoks Artmalt tellimust saanud. Laupäeviti korraldab Vireen jäätmete äravedu vaid erandkorras ja Viljandimaal käib auto üldjuhul esmaspäeviti ja neljapäeviti.

Artma on Vireeni klient ja varem on loomsete kõrvalsaaduste äraveo ja käitlemisega tegelev Vireen osutanud teenust nii mittetulundusühingule Eesti Pärandmaastikud kui osaühingule Trias Holding, mille juhatusse Artma kuulub. Piispea sõnul olid viimased korrad 2012. aasta sügisel ja mullu suvel.

«Praegu aga pole meile veel mingit tellimust esitatud ja me pole saanud ka oma muredest rääkida, et lepingut ja raha tahaks,» tähendas Piispea, viidates 2012. aastal sõlmitud töövõtulepingule, millest on jäänud maksuvõlg.

Veisekorjused viiakse vaid Väike-Maarjasse

Põllumajandusloomade käitlemiseks on Eestis kaks kohta: Väike-Maarjas ja Hummulis.

Viljandi veterinaarameti juhataja Terje Operi sõnul Hummulis veiseid vastu ei võeta, seega jääb üle vaid Vireen Väike-Maarja vallas. «Kui seal oleks remont või muud hooldustööd, otsitaks Lätist või Leedust, kuhu loomseid jäätmeid saata, aga see on juba selle tehase enda organiseerimine.»

Omanik ise surnud veiseid põletada või muul viisil käidelda ei tohi. Seda ei luba Operi sõnul ükski määrus ega direktiiv. Veiste puhul muudab reeglid karmimaks veel hullulehmatõve oht.

Küll aga on Operi sõnul reglementeerimata see, kui kiiresti peab omanik surnud looma käitlemisse saatma. «Kui tal on külmhoone, võib ta koolnud looma seal hoida aastaid. Seda seadus ei määra,» nentis Oper. «Küll aga on kord, et niimoodi kõdunema ja mädanema, nagu seal lauda juures, neid jätta ei tohi.»

Teinekord võib Operi ütlemist mööda olla tegu ka juhtumiga, et äraveoauto on täis ja korjuste äravedu viibib, ehkki need on autole laadimiseks hoonest välja toodud.

Selline olukord, et surnud loomad vedelevad pikalt elusate lähedal, pole veterinaarameti loomakaitse büroo juhataja Tarmo Serva sõnul siiski normaalne. «Neid jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need oleksid varjatud, ei rikuks põhjavett ja teised loomad ei satuks neid närima või inimesed katsuma,» lausus ta.