17. juunil 1940 pidas president Konstantin Päts Kadrioru lossi rõdult oma viimase kõne Eesti noortele. Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse 20. aastapäeva tähistama tulnud võimlejate seas kuulas seda ka Viljandimaa poiss Karl Luht.
Viljandimaa poiss ja tema kohtumised presidendiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hommikul käisime Pätsi tervitamas ja õhtul olid venelased sees,» meenutab Luht seda päeva. See oli viimane, kuid sugugi mitte esimene kord, kui ta president Pätsi oma silmaga nägi.
Karl Luht, keda paljud viljandlased teavad omanimelise kaupluse omanikuna, on sündinud 1923. aasta 1. juulil toonasel Harjumaal Kaiu vallas metsavahi pojana. Tema isa ostis Viljandimaal Võhmassaare külla talu, kuhu koliti 1931. aasta 24. veebruaril — vabariigi aastapäeval.
Kaks käepigistust,
kaks presidenti
Sama aasta sügisel läks Karl Luht Võhma neljaklassilisse kooli ja kolmandas klassis astus noorkotkaste ridadesse.
Edaspidised poisipõlve seiklused olid tal juba seotud selle organisatsiooni korraldatud kokkutulekute ja laagritega.
Esimest korda kohtas Karl Luht Eesti presidenti 1934. aasta suvel Võhmas. Konstantin Päts tuli Pärnust suvitamast ja teda võeti pidulikult vastu. President ei piirdunud ainult kohalike tähtsate tegelaste tervitamisega, vaid soovis näha Võhma rahvamaja pooleli olevat ehitust. Käis hoones sees ning ronis ka tellingutele, et uurida, kuidas tööd lähevad.
Hiljem kõndis riigipea jala läbi Võhma alevi. Karl Luht seisis koos ühe teise poisiga Kauba tänav 1 poe ees ja uudistas külalisi. Ühtäkki tuli president poiste juurde ja teretas neid kättpidi. «Ta vaatas mulle otsa, silitas pead ja ütles, et meist saavad sõjamehed,» meenutab vanahärra.
Huvitav on, et sellel kohtumisel on ka sümboolne järg. 75 aastat hiljem kohtus Karl Luht taas presidendiga. 2009. aasta 26. märtsil teretas teda kättpidi Toomas Hendrik Ilves. Järgnes dialoog.
Karl Luht: «Teie olete teine president, kes mind kättpidi teretab.»
Toomas Hendrik Ilves: «Kes oli siis esimene?»
Karl Luht: «Esimene oli Konstantin Päts.»
Võib arvata, et president Ilvesele oli selline vastus üllatuseks.
Spordipeod ja rongkäigud
Kuid tagasi Teise maailmasõja eelsesse Eesti Vabariiki. Järgmine kord nägi Karl Luht president Pätsi 1939. aasta suvel, kui 16.—18. juunini peeti Tallinnas teised Eesti mängud.
Luht võttis nendest pidustustest osa võimlejana — tollel ajal oli noorte seas spordivaimustus ja võimleja olla oli auasi.
7000 osavõtjat, Karl Luht nende hulgas, marssisid rongkäigus lippudega läbi linna, möödudes staadionile minnes Kadrioru lossist, mis tollal polnud veel muuseum, vaid presidendi ametlik elukoht. Lossi rõdul tervitasid rongkäiku president Päts, kindral Johan Laidoner ja valitsuse liikmed.
Täpselt samas kohas nägi Karl Luht president Pätsi ka aasta hiljem, traagilisel 1940. aastal.
Nimelt korraldas Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus oma 20. aastapäeva tähistamiseks 15. ja 16. juunil Tallinnas üleriigilised pidustused.
Need olid kaunid päevad spordivõistluste ja kontsertidega ning rahvatantsijate ja võimlejate esinemistega, mida 16. juuni «Päevaleht» kirjeldab järgmiselt: «Pidustustele saabus siseriigist ligi 3500 noort, kelledest suur osa oli rahvariideis. Noored jõudsid kohale rongidega juba reede õhtul ja laupäeva hommikul. Reedel kohale jõudnud noored ööbisid näituse hoonetes Kadriorus.»
Esmaspäeva hommikul, kui mastis olev lipp andis märku, et president on kodus, otsustasid Kadriorus näitusehoonetes ööbinud noorte juhendajad minna enne kojusõitu üheskoos presidenti tervitama.
Valgetes riietes võimlejad, nende seas Karl Luht, rivistusid Kadrioru lossi ette. President tuli rõdule ning pidas noortele lühikese kõne. Millest ta täpselt rääkis, Luht ei mäleta. Küll aga on tal meeles, et hiljem arutlesid noored omavahel Eesti saatuse üle.
Paraku ei teadnud nad, et otsused olid selleks ajaks juba tehtud: eelmisel päeval oli Nõukogude Liit esitanud Eesti Vabariigile ultimaatumi ning juba sama päeva hommikul kell 6 tulid Punaarmee üksused üle Eesti piiri.