Urmas Klaas: Ettevõtte asutamine läheb lihtsamaks

Urmas Klaas Foto: Peeter Langovits

VALITSUSLIIDU juhtpartneri Reformierakonna eestvõttel oleme parlamendis ja valitsuses keskendunud vastutusrikkale eesmärgile luua Eestis majanduse arenguks võimalusi, mis aitaksid ületada majanduskriisi ning suurendaksid edaspidigi meie rahvuslikku jõukust.

Väga tähtsal kohal on abinõud, mis pidid kindlustama Eesti ühinemise eurotsooniga. Oleme neil keerulistel aegadel panustanud Eesti riigieelarve distsipliini ning teinud selleks raskeid valikuid. Maastrichti rangete kriteeriumite täitmine ja positiivsed sõnumid meie riigi euroküpsusest on juba toonud Eestisse uusi investeeringuid ning kujundavad ka tulevikus ettevõtluskeskkonda selliselt, et meil on põhjust rõõmustada uute töökohtade üle. Ja seda igas maakonnas.

Pean oluliseks nende otsustega ühel ajal muuta lihtsamaks ettevõtlusega alustamist ja kasvatada Eesti inimestes ettevõtlusaktiivsust.

KINDLASTI on paljudele oma ettevõtte loomise peale mõelnud inimestele meeltmööda väljavaade moodustada osaühing, ilma et peaks kohe algul tegema 40 000-kroonise kapitali sissemakse. Seni on üks komistuskivi ettevõtet asutades olnud just see, et pole raha osakapitali sissemakseks. Eriti terav on probleem praegu, tööpuuduse tingimustes.

Mõtleme siinkohal näiteks käsitöömeistrite peale. Neid tublisid inimesi on pea igas Eestimaa külas. Sellise meistri kõige tulutoovam töövahend on tema käed, kuid esialgu ei ole raha — stardikapitaliks vajalikku 40 000 krooni.

Kui Praegu riigikogus töös olev äriseadustiku muudatus seaduseks saab, võib osakapitali sissemakse teha ajapikku, kui selleks äri edenedes ja kasumi tekkides võimalus avaneb. Nõnda ei saa rahapuudus potentsiaalsetele ettevõtetele enam komistuskiviks.

Seadusemuudatus ei tähenda aga, et sissemakseta registreeritud osaühingus osanikud või osanik firma kohustuste eest ei vastuta. Ettevõtluses ilma vastutuseta ei saa. Kuigi osanikud osakapitali kohe ära ei maksa, jäävad nad tegemata sissemakse ulatuses ettevõtte kohustuste eest isiklikult vastutavaks. See on vajalik, et kaitsta ettevõtte võlausaldajaid.

ETTEVÕTTE asutamine osaühinguna, ilma et peaks kohe kapitali sissemakse tegema, on oluline samm selle poole, et Eesti inimesed saaksid kiiremini ja valutumalt oma head ideed ärivankri ette rakendada. Eurobaromeetri uuring ei näita meid selles osas just kõige paremas valguses: küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikkonnast kunagi mõelnud ettevõtluse alustamise peale ja vaid kaks protsenti meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu.

Riik on loonud võimalusi, mis peaksid kõnealusele valdkonnale tuult tiibadesse tooma ja nõnda majandust elavdama. Tunnustan justiitsministeeriumi nimetatud seaduseelnõu eest ja lisan, et Rein Langi juhitava ministeeriumi eestvõttel on tehtud teisigi muudatusi, mis lihtsustavad ettevõtlusega alustamist.

TOON mõned näited: võimalus registreerida ettevõte või esitada majandusaasta aruanne interneti teel, ettevõtjaportaali ellukutsumine ja elektrooniline äriregister. Muide, Eesti käes on kõige kiiremini interneti vahendusel asutatud osaühingu maailmarekord. Üks tubli Eesti ettevõte (osaühing Hanketeenused) sai end registreeritud vaid 18 minuti ja 5,3 sekundiga.

Lisaks sellele, et ettevõtjaportaal annab märgatava ajavõidu ID-kaardi abil tegutsevale Eesti ettevõtjale, tunnustab Eesti võrguvärav ka Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning võimaldab nende riikide ettevõtjatel paljud äriga seotud toimingud kärmelt ära ajada. Portaali vahendusel on näiteks asutatud 70 protsenti äriühingutest, sealhulgas 40 protsenti osaühingutest.

Oleme siin Eestis harjunud kiire asjaajamisega ametiasutustes ja seepärast meenutan võrdluseks üht meie üliõpilaste eksperimenti Kreekas. Tudengid üritasid seal oma ettevõtet registreerida ja pidid seetarvis paberitele koguma kümmekond allkirja. Selleks kulus üle 30 päeva ning lõpuks teatas «abivalmis» ametnik, et mõned allkirjad on ikka veel puudu ja mõned jällegi ülearu. Kokkuvõttes loobusid eestlased Kreekas oma ettevõtte loomisest.