Sööme sõnu: Talgupäev tuli kardetust varem

Meil on naabrimehega kena komme tükk aega kogunenud taarat ühiselt käidelda. Koos teeme sauna, koos veedame semudega aega, koos ostame taara raha eest uue ringi head-paremat. Teada värk. Niisuguses ühestegemise vaimus mõtlesime, et sel aastal võiks tuluaktsiooni sättida «Teeme ära!» rahvaga ühiselt mai algusesse. No selline Balti keti tunde ihalus tuli. «Koos oleme suured!» Tegelikult oleme meie naabrimehega eraldi kah suured, aga see selleks.

Otsustasime üksmeelselt laeni kõrguvaid taaramägesid ametlike talguteni taluda, aga siis hakkas kuri saatus meie teele raskusi veeretama. Kõigepealt leidis laps, et tal on hädasti vaja garaaži tagumisest otsast jalgratas kätte saada. Selle rahutuse surusin maha paari jäätise ja innustava kõnega kiikumise rõõmudest. Siis aga leidis naine, et elutuppa on tarvis uus ruloo üles panna.

Tööriistade pilguga liigutamise katsed tulemusi ei andnud. Kahjuks polnud mul ka Jürgen Veberi mobiili numbrit mälus, et asjakohast konsultatsiooni nõutada. Katsetasin siis verbaalset veenmismeetodit, kuid selgus, et seinal rippuvale haamrile pole ma mingi autoriteet. Nii tuligi tunked selga ajada ja talgud kuu jagu varasemaks nihutada.