Linnaametnik kutsub röövraiujat end üles andma

Uueveskil asuvas männikus on seitse puud raieloata jala pealt maha võetud. Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra spetsialist Age Alas tõdes, et sellist ebaseaduslikku raiet pole ta Viljandis viimasel ajal rohkem kohanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra spetsialist Age Alas ütles, et selle pilguga, milline puu on omavolitseja kirvest või saagi tunda saanud, ta linnas kontrollreide just ei tee, aga kui midagi märkab, ei saa ta sellest põhimõtte pärast mööda kõndida.

Möödunud nädalal torkas talle Uueveskil jalutades silma, et männikus oli seitse puud  värskelt maha raiutud. Osa neist oli juba ära veetud, osa palkidena maas. «Üks kuiv puu oli ka langetatud, sellest saan veel aru, aga kui rohelised oksahunnikud on kõrval, ei tundu see väga põhjendatud,» rääkis ta.

Et Alas väljastab raielube, on ta kursis kõikide puudega, mis on Viljandis loaga maha võetud. Tema teada pole loata raiet varem väga palju tehtud.

Alas kutsus linnavalitsuse pressiteate kaudu röövraie toimepanijat endast teada andma, tuues välja, et kui üks inimene raiub maha seitse puud, siis kümne peale tuleks neid juba seitsekümmend. «Kui sellest üldse välja ei tee, siis inimesed arvavad, et nii võibki,» lisas ta.

Uueveski männikus teo toime pannud kodanik polnud eile keskpäeval üleskutsele reageerinud. Kohtumise eesmärk olnuks asjad linnavalitsuses omavahel rahulikult selgeks rääkida.

Age Alas tõdes, et puude raieloata langetamine pole põhjendatud, sest luba on tasuta ja piisab vaid sellest, kui teha avaldus. Teatud juhtudel ei pruugita seda siiski rahuldada ning sel juhul tuleks enne puude kallale asumist asja linnavalitsuses arutada. «Kui keegi näiteks kahtleb, kas mõni puu on ohtlik või mitte, siis oleme selle koos üle vaadanud,» märkis Alas.

Tema sõnul pole ohtlike puude kõrval aga näiteks kuigi põhjendatud see, kui tahetakse raieluba valgust varjavate puude mahavõtmiseks. «Kui oled korteri ostnud, siis tead, mis seal ümber toimub. Kui puu istutatakse, tuleb ette mõelda, et see kasvab ükskord suureks,» selgitas haljastuse spetsialist.

Ka linnavalitsus ise on teatud juhtudel kutsunud kodanikke üles puid langetama. Möödunud aasta lõpul otsiti näiteks inimest, kes võtaks lossipargis maha 67 puud, mille ta oleks töötasuna endale saanud. Töötajat lubati otsida seni, kuni see on leitud.

Age Alase sõnul pole seni leidunud kedagi, kes oleks nõus lihtsalt puude eest seda tööd tegema. Et aga linnal pole ohutute puude langetamiseks raha ette nähtud, ootavad need puud endiselt omanikku.