:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2014/04/08/2948834t1h62dd.jpg)
Et endale Viljandis maja osta, peab kahe lapsega noor pere teenima umbes 1315 eurot kuus. Maakonna statistilist keskmist palka saavale üksikule inimesele on jõukohane korteri soetamine.
Kas kahe keskmise palga eest saab Viljandis maja osta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmises lõigus öeldu on suur üldistus. See lähtub reeglist, et eluasemelaen võetakse 30 aastaks ning laenu omafinantseeringu suurus on 20 protsenti. Sellistel tingimustel võetud eluasemelaenu võib nimetada tavapäraseks.
Eeldus on seegi, et ühe lasteaia- ja ühe kooliealise lapsega pere igapäevased elamiskulud on 750 eurot kuus. Nii ütlevad näiteks SEB panga arvutused.
20-protsendilise omafinantseeringu nõue tähendab, et seesama 1315 euro suuruse brutokuusissetulekuga noor pere peab kõigepealt suutma leida umbes 16 000 eurot. Kiire arvutus ütleb, et niisugune summa võiks 1028 euro suuruse netosissetulekuga leibkonna kontole laekuda enam kui 15 kuuga – muidugi juhul, kui nad sellest sentigi ei kuluta.
Keskmine maja maksab 80 000 eurot
Kinnisvarafirma Uus Maa Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepp ja Arco Vara kinnisvaramaakler Ave-Maria Mändmets leidsid ühtemoodi, et keskmise seisukorra ja suurusega eramaja hinnaks võib Viljandi oludes nimetada 80 000 eurot. Selle eest saab elamise, mis ei ole uus ega luksuslik, kuid kuhu võib siiski kohe elama asuda, ilma et tuleks suurt remonti teha.
Eri pankade laenutingimusi võrrelnud Raudsepp resümeeris, et laenu saamiseks peab inimene saama iga kuu vähemalt 550 eurot kätte, aga kui laen võetakse kahe peale, peaks kogusissetulek olema vähemalt 840 eurot kuus kätte.
Siinkohal on jutt just nimelt netosissetulekutest, sest laenuandjad jälgivad, kui palju raha inimesele pärast maksude tasumist kätte jääb. 550-eurone netopalk tähendab 685,34 euro suurust brutopalka, 840-eurone netosissetulek aga 1067,71 eurost brutosissetulekut.
Laenuvõimet hinnates lähtub pank ka pere koosseisust ja selle põhjal arvutatavatest igapäevaste elamiskulude suurusest. SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et kui ühel perel on võimalik laenudeks maksta näiteks 40 protsenti sissetulekust, siis teisel peab kogu sissetulek alles jääma, sest seal on palju ülalpeetavaid ja elamiskulud on suured.
Eesti panga andmeil oli 20–30-aastaste eluasemelaenude veebruari keskmine intress 2,32 protsenti. 80 000-eurose maja peale võetud eluasemelaenu keskmine kuumakse koos kindlustusega on seega 278 eurot.
Statistikaameti andmeil oli Viljandimaa keskmine brutokuupalk eelmise aasta neljandas kvartalis 784 eurot. Kahe statistilise keskmise palga saaja pere saaks niisiis üsna tõenäoliselt maja soetamiseks laenu, kui neil muid laene pole. Tegu pole aga mõistagi absoluutse tõega, sest iga laenutaotlus vaadatakse eraldi läbi.
Üksik inimene saab keskmise palga eest korteri
Üksikule keskmist palka teenivale inimesele on jõukohane osta korter. Reet Raudsepa sõnul algavad kahetoaliste rahuldavas seisukorras korterite hinnad Viljandis paarikümnest tuhandest eurost ning näiteks 28 000 euro eest on võimalik osta juba keskmisest mõnevõrra parem kahetoaline eluase. Kolmetoaliste korterite hinnad jäävad Raudsepa andmeil enamasti 30 000 eurost ülespoole. Tema sõnul on korterid Viljandis viimasel ajal mõnevõrra kallinenud.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase kinnitusel võib 624-eurose netopalgaga inimese maksimaalne eluasemelaenu kohustus olla ligikaudu 35 000 eurot. Jutt käib laenu enda suurusest, mitte korteri maksumusest. Siilivask täpsustas, et nii suure laenusumma eelduseks on kõnealuse näite puhul ka see, et laenuvõtjal pole muid krediidikohustusi.