/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/06/12/384748t1hcd96.jpg)
Keskkonnaspetsialistid püüdsid maikuul kinni teisegi Tartu maantee kõrval toimetanud karutrio liikme ja leidsid talle uue elukoha, kuid viimane mesikäpp pole teeäärt hüljanud.
Karukolmikust jäi maantee äärde üks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Kaido Kansi ütles, et teise karu tabamiseks pidid keskkonnameti spetsialistid kohal käima mitu korda, kuni eelmise kuu algul kroonis nende pingutusi edu.
«Karu uut elukohta me avaldada ei taha, et keegi otsima ei hakkaks,» lausus ta. «Viisime ta teise Eesti serva.»
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ütles, et pärast teise karu tabamist oli paar nädalat tee ääres vaikus, kuid siis tuli üksi jäetud mesikäpp tagasi.
«Viimati nähti teda seal töllerdamas sel nädalal,» rääkis Kaur. «Ta on nüüd küll arem: kui autod seisma jäävad, paneb minema. Eks näis, mis saab.»
Kaido Kansi lausus seepeale, et kui karu jääb siiski tee äärde toimetama, tuleb ta kinni püüda ja mujale viia. «Küll aga läheb järjest raskemaks karudele uut elukohta leida,» lisas ta.
Keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõunik Teet Koitjärv ütles, et vastavalt looma- ja looduskaitseseadusele peaks rehabiliteeritud loom olema suuteline elama liigiomases keskkonnas. «Kui selle saavutame, on eesmärk täidetud. Maantee ääres ei ole kohe kindlasti karu koht.»
Nõuniku hinnangul ei peaks inimesi metsaminemise eest hoiatama, sest karu ikkagi kardab inimest. «Rünnata võib emakaru, kui inimene kogemata tema poegadele peale satub,» täpsustas ta.