Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2014/04/07/2944974t1h6c6b.jpg)
Valga- ja Tartumaa maasikakasvatajad on väljendanud muret, et lumetu talv võis marjasaagile halvasti mõjuda, ent siinses Polli aiandusuuringute keskuses nähakse tulevikku rõõmsamates värvides.
«Ega ta praegu muidugi enam hea ole, kui vahepeal külmetab ja siis jälle sulatab,» tähendas keskuse vanemteadur Asta-Virve Libek. «Aga kui taimed lume alt välja tulid, olid nad täiesti korras: ilusad rohelised.»
Küsimärgi all on vaid noorukesed
Praeguseks on lehestik, tõsi küll, tõmmanud pruunikaks, kuid Asta-Virve Libeki sõnul ei saa öelda, et midagi oleks valesti. «Need vanad lehed ei jäägi enamasti alles, ainult mõnel aastal säilivad, kui öösel ei ole tugevaid külmi.»
Seni pole temperatuur vanemteaduri sõnul ilmselt siiski nii madal olnud, et oleks maasikataimede südamikupungad ära võtnud või neile kahjustusi tekitanud.
Külmakahjustuste ulatus ongi Eestis erinev. Nagu ütles Elke Lillemets maasikakasvatajate liidust, on see isegi Lõuna-Eesti piires erinev. Ühes kohas võib külm olla arvukalt taimi ära võtnud, aga veidi maad eemal pole justkui midagi häda.
Libek tõdes, et tänavu talvel ju külma õieti polnudki ja sel mõnel üksikul pakaselisel päeval Pollis kaitsvat lumekihti jagus. «Taimed elasid talve kenasti üle. Temperatuur mõjus laastavalt vaid vanadele lehtedele ja ilmselt mitte enamat. Kahtlusi võib ehk tekkida ainult sügisel istutatud päris noorte lehetute maasikataimede tervise koha pealt.»
Kuus kuni kaheksa tonni marju
Nii et Pollis võib praegu ennustada tavapärast maasikasaaki. Asta-Virve Libek märkis siiski, et tema suure põlluga ei tegele, vaid hoolitseb katselappide eest.
«Mõned sordid annavad Eestis ju vähem saaki ja me katsetamegi, et võib-olla üks või teine sort ei sobi üldse meie kliimasse,» rääkis ta.
Üldiselt peaks Polli hästi hooldatud istandus andma hektari peale kuus kuni kaheksa tonni marju. Vanemteadur meenutas aga varasemaid aastaid, mil istanduses olid reavahed kitsamad ja taimi tihedamalt. Toona võis hektarilt saada isegi 20 000 tonni saaki. «Need olid sellised erakordselt head aastad, kui külmakahjustusi polnud ja taimed olid kenasti talvitunud.»
Kui siis mahtus hektarile 40 000 – 45 000 taime, siis praegu on reavahed laiemad ja taimi hektaril umbes 30 000.