Teiste omavalitsuste naiselik pingerida

Foto: Priit Simson

Sakala soov eristada sooliselt üksnes omavalitsuste ametnikke muutus olude tõttu pisut laiemaks, haarates ka töötajad ja juhid.

Viljandi linnavalitsuse jurist Marko Kotsar ütleb, et eelmise aasta aprillis muutus avaliku teenistuse seadus. Kui varem peeti kõiki kohalikus omavalitsuses töötavaid inimesi ametnikeks, siis mullu löödi nad lahku: ametnikeks ja töötajaiks.

«Töötajad on endised ametnikud, kes on rohkem tehnilise töö tegijad ja sisulisi otsustusi tegema ei pea,» selgitab Kotsar. «Töötajad töötavad töölepingu alusel, ametnikud avaliku teenistuse seaduse alusel. Kokku moodustavad nad teenistujad.»

Kotsar nendib, et nii-öelda omaette nähtuse moodustavad linnapead ühes abilinnapeadega ning vallavanemad oma abidega, sest nende kuuluvust pole seaduses otsesõnu määratletud.

Küll on ta päri, et kõnealuses ülevaates on korrektne kokku arvata ametnikud, töötajad ja juhid. Kõrvale jääb tugipersonal, sest mõnes omavalitsuses pole töösuhe nendega sõlmitud töölepingu, vaid mõnel muul alusel. Samuti ei haara ülevaade volikogu kui esinduskogu.

Siiski ei saa välistada, et mõni omavalitsus võis arvata sekka palgalise, kelle teised siinkohal välja jätsid.

Alljärgnevalt on välja toodud naiste osa omavalitsustes.

89%

Võhma linnavalitsus: 8 naist ja 1 mees.

Linnapea Anneli Siimussaar ütleb, et vähemasti mõni mees võiks naiste seltskonnas ikka töötada – ainult naiste seltskond oleks ehk üsna karm. «Eks jutud käivad, et kui naine on eesotsas, siis pole midagi head loota. Aga ma usun, et on ikka head loota. Mina olen optimist,» lausub ta.

78%

Suure-Jaani vallavalitsus: 14 naist ja 4 meest.

Vallavanem Tõnu Aavasalu on oma sõnul ise ka tõdenud, et tema alluvuses töötab naisi märksa rohkem kui mehi, aga töötajaid soo järgi ei valita. «Halb oleks, kui kollektiivis oleksid kõik ainult naised või ainult mehed. Vähemalt mingi osa peab olema teise soo esindajaid, siis on ikkagi kord majas,» leiab ta.

77%

Viljandi vallavalitsus: 30 naist ja 9 meest.

Vallavanem Ene Saar nendib, et ei ole omavalitsust juhtides sooküsimusele varem tähelepanu pööranud. «Väikeses vallas tundsin vahel puudust küll, et organisatsioonis pole piisavalt mehi. See on sama teema nagu pereski, kus meest ei ole: mõnikord võib teda ju vaja minna,» tähendab ta.

75%

Kõo vallavalitsus: 6 naist ja 2 meest.

Vallavanem Tarmo Riisk küsib, miks peaks vallavalitsuses üldse vaatama, mis soost keegi on. «Naised on tunduvalt ametitruumad,» lausub ta siis. «Ja nagu ikka: vanad naised jäävad haigeks ja noored on rasedad. Aga me saame sellest üle.»

73%

Viljandi linnavalitsus: 41 naist ja 15 meest.

Haldus- ja personalijuht Terje Metsanurm ütleb, et töötajat valides ei lähtuta kandidaadi soost, vaid professionaalsusest, isikuomadustest ja muudest sellistest kriteeriumidest. «Mina olen kogu aeg töötanud asutustes, kus on enamuses naised,» lisab ta. «Aga arvan, et poleks ka probleemi töötada meeste seltskonnas. Hea töökeskkonna loovad ühised eesmärgid, oskused ja koostöö, mitte sugu.»

71%

Mõisaküla linnavalitsus: 5 naist ja 2 meest.

Linnapea Ervin Tamberg leiab, et naiste ülekaalu tingivad spetsiifilised ametid, nagu sekretäri- ja sotsiaaltöö ning raamatupidamine. «Meie peame oma naisi meeles, hoiame neid,» tähendab ta. «Ja kui naised tülli pööravad, siis mehed rahustavad nad maha.»

70%

Kolga-Jaani vallavalitsus: 7 naist ja 3 meest.

Vallavanem Kalevi Kaur nendib, et talle pole ametialaselt oluline, kas tegu on mehe või naisega. «Peamine, et tööd tehakse,» märgib ta.

69%

Tarvastu vallavalitsus: 9 naist ja 4 meest.

Vallavanem Alar Karu meelest on soolise võrdõiguslikkuse teema üle paisutatud. Tema peab esmatähtsaks inimese oskust ja võimekust tööd teha, kuid arvab siiski, et üldiselt võiks kollektiivis mehi ja naisi võrdselt olla. «Mehed on sõjakamad, tahavad vallutada ja muuta. Naised on rohkem koduhoidjad, rahulikumad, tasakaalukamad ja emotsionaalsemad.»

67%

Abja vallavalitsus: 6 naist ja 3 meest.

Vallavanem Peeter Rahnel tunnistab, et pole varem soolisele suhtarvule tähelepanu pööranud. «Ma ei näe mingit vahet, ei meeste ja naiste töö tulemuslikkuses ega pühendumuses,» ütleb ta.

67%

Kõpu vallavalitsus: 4 naist ja 2 meest.

Vallavanem Tõnu Kiviloo jääb selle suhte hindamisel vastuse võlgu: «Ausalt öeldes... Ütleme nii, et... ei oskagi kommenteerida.»

60%

Karksi vallavalitsus: 6 naist ja 4 meest.

Vallavanem Arvo Maling tähendab, et looduses peab valitsema tasakaal. «Ma leian, et mõlema soo esindajaid peab olema, siis on ka arvamuste paljusus ja teemad võib-olla natuke rohkem ohjeldatud,» lausub ta. «Mulle isiklikult meeldib, et saab ajada nii mehejuttu kui ka naistega suhelda.»