Siin töötavad vaid naised

Halliste vallavalitsuse seitsmest naisest oli pika veenmise järel nõus pildile tulema kaks. Setu juurtega tegusat vallavanemat Ene Maatenit (seisab) toetab julget slaavi verd sotsiaaltöötaja Monika Erreline. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ainulaadsena kõigi Viljandimaa valdade ja linnade seas ohjavad Halliste vallavalitsust ainult naised, kuid kõigi teistegi maakonna omavalitsuste teenistujate hulgas on ülekaalus õrnema soo esindajad.

Iselugu on, et naisväe eesotsas olev vallavanem või linnapea on üldjuhul mees. Kahtteist omavalitsust juhib üheksa meest. See lugu räägib aga naistest.

Halliste valla seitse teenistujat koos vallavanemaga on seitse naist. Selle peale võiks arvata, et vallavanem Ene Maatenile ei meeldi mehed. Tegelikult aga ei teinud tema midagi selleks, et töötada üksnes oma sookaaslaste seltsis. Kui ta vallavanemaks valiti, olid kõik teised vallavalitsuse liikmed juba ees: nad tulid eelmise, meesjuhi käpa alt naisjuhi tiiva varju.

«Minu jaoks on see täiesti pseudoteema,» vastab Maaten pärimisele, millal ta pööras tähelepanu asjaolule, et kõik tema alluvad on naised.

Vallavanem ei taha selle üle arutleda ning ütleb, et ka teised naised pole säärasest teemast ja eriti võimalusest ühisele fotole tulla vaimustuses. Teisalt pole siin põhjuseks üksnes soolisuse küsimus, vaid ka asjaolu, et mullu novembris kirjutas Sakala nende arvates piinliku loo tillukesest vallamajast. Pahameelt ning umbusku ajakirjanduse vastu oli vallavanema sõnul lisanud asjaolu, et lehte läks ka pilt endisest vallavanemast, kes poseeris välikemmergu taustal.

Kassi värv pole oluline

Pärast mitmepäevalist läbirääkimist Ene Maaten siiski mõneti leebub. «Aga jään endiselt seisukohale, et avalik tähelepanu peaks tulema teenitult,» mainib ta. «Võtan hea meelega ajakirjanduses sõna, kui mul on midagi tähtsat öelda, või lasen ennast kiita, kui olen midagi kiiduväärset ära teinud. Teema, et vallaametnikud on ainult naised, ei kuulu aga kumbagi valdkonda.»

Avastus, et kõik tema alluvad on naised, jättis Maateni oma sõnul absoluutselt külmaks. «Mina vaatan selle järgi, kuidas inimene tööd teeb,» nendib ta.

Provotseeriv küsimus, et ju meeldiksid mehed talle ikkagi rohkem, toob vastuseks lause: «Ei. Mul ei ole mingit vahet.»

Siinkohal peab Maaten muidugi silmas ametialast valdkonda. «Ükskõik, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab,» selgitab ta.

Poliitkorrektse soovõrdõiguslikkuse teema kohta märgib Maaten, et see vajab arutlemiseks süüvimist.

«Kui rääkida ainult meestest, siis nemad on oma ellusuhtumises – kuidas seda  õigesti öelda – pinnapealsemad,» kõneleb ta. «Omavalitsustes on paljuski tegu sotsiaalsete teemadega ja selles valdkonnas ei ole mehed nii empaatiavõimelised kui naised ega seisa nõrgemate eest nii ennastsalgavalt, nagu naised tavaliselt teevad. See pole muidugi reegel, aga nii kipub olema.»

Lisaks tõdeb Maaten, et naine on väiksema raha eest nõus palju rohkem tööd tegema kui mees. See on tema arvates teine tähtsam põhjus, miks on omavalitsuste teenistujate ridades rohkem naisi.

Mis puutub omavahelisse läbisaamisse, siis ei arva Maaten, et mees mõistab alati paremini meest ja naine naist. See sõltub olukorrast.

Maaten ei ole nõus ka stereotüübiga, et naised on suuremad intriigitsejad ja tujutsejad. «No kui vaatame meeste ego, siis on asi võib-olla hoopiski vastupidi. Nende ego on tavaliselt suurem.»

Samas usub Maaten, et ta tuleks valla juhtimisega toime ka siis, kui kõik tema alluvad oleksid mehed. «Mul on kodus kolm poega, olen meeste keskel kasvanud. Saan nendega hakkama,» sõnab ta.

Eelkäija oli mees

Eelmine Halliste vallavanem ja praegune volikogu esimees Andres Rõigas meenutab, et kui tema vallavanemaks sai, oli seal ka majandusnõunikuna tööl mees.

«Tema läks pensionile ja uus mees tuli asemele. Lõpuks aga olid kõik peale minu naised. See oli tore kollektiiv, pädevad spetsialistid. Ainult siis, kui oli tarvis midagi füüsiliselt rasket teha, võinuks mõni mees abiks olla. Kuid saime ka naistega hakkama,» kõneleb ta.

Rõigas lisab, et tänapäeval aeg-ajalt teemaks tõusvate sookvootide üle pole tema aru pidanud.

«Ma ei oska sellest midagi arvata,» märgib Rõigas. «Ma ei oska isegi selle peale mõtelda. Aastate jooksul kandideeris Halliste vallavalitsusse nii naisi kui mehi. Vaatasin alati haridust ja kogemusi, sugu ei vaadanud kunagi.»

KOMMENTAAR

NELE MEIKAR,
võrdõigus­voliniku kantselei meedianõunik

Mitmekesisus on kahtlemata hea igas töökollektiivis. Eri soost, rahvusest ja vanuses inimestel on erinev elukogemus ning nii saab ka talente maksimaalselt ära kasutada.

Tööle värbamisel tuleb aga valik langetada üksnes lähtuvalt isiku kvalifikatsioonist ja sobivusest töökoha nõuetele, mitte lähtuvalt soost. Võrdsete kandidaatide korral on soovitav eelistada alaesindatud sugu. Üksnes meestele või naistele tehtavad tööpakkumised on sooliselt diskrimineerivad ja keelatud soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Eestis on probleemiks, et naised ja mehed on koondunud erinevatele elualadele ja positsioonidele. Hariduses ja sotsiaalvaldkonnas on enamuses naised, tehnikaaladel ning majanduse ja poliitika juhtivatel kohtadel on aga tunduvalt rohkem mehi. Teiste Euroopa riikidega võrreldes märkimisväärne tööalane segregatsioon on üks põhjusi, miks Eestis on Euroopa suurim sooline palgalõhe.