Kas noorte kuritegevus on normaalne nähtus?

KÕIGE ENAM kuritegusid panevad Eestis toime noored. Statistikast selgub, et kolmest kuriteost, mille politsei avastab, on vähemalt ühe korda saatnud 14—26-aastane inimene. Kas see tähendab, et ühiskonnas on noorsooga midagi korrast ära? Kas see, kes juba lapsena kuritegudega algust teeb, jätkab tulevikus retsina?

ALUSTAN viimasest küsimusest. Vastus on jah ja ei.
Fakt on, et suur hulk korduvkurjategijaid paneb esimese süüteo toime noorukina. Samas on teada, et enamiku puhul on seadusrikkumised noorukieas juhuslikud. Ühiskonna normidega vastuolus olev käitumine jääb nende puhul lapsepõlve maha ning iga täisealisena elatud aasta vähendab ohtu läbitud teele tagasi sattuda.
Leitakse isegi, et hälbiv käitumine aitab noortel täiskasvanuks saada. Ühe puhul avaldub see puberteediea mässumeelsuses. On aga ka neid, kes proovivad poest kommi näpata või ärandavad autosid.
Võib ju soovida, et noored mõnuainetega kokku ei puutuks ja suhtumine nondesse oleks üheselt hukkamõistev, fakt on aga, et alkohol, tubakas ja narkootikumid on nii Eesti kui teiste maade noortele täiskasvanuks saamisel olulised tähised.

EESTI POLITSEI registreerib tuhandeid väärtegusid, mis puudutavad noorte suitsetamist, alkoholi tarvitamist või liiklusrikkumisi, nagu vales kohas sõidutee ületamine.
Et enamiku seadusrikkumiste puhul sõltub nende arvukus eelkõige kontrolli aktiivsusest, on raske öelda, kas neid on liiga palju või liiga vähe, kas trend on kasvav või kahanev. Küll aga leidub alati neid, kellele on kas või üks selline rikkumine liiga palju ning kellele see tähistab lõpu algust ehk pöördumatut suunda kuritegelikul teel. Teisalt võib tegu olla ealise arengu mõttes alguse lõpuga ehk lihtsalt varajasest eluetapist järgmisse üleminekul tekkinud raskustega.

ALAEALISTE soov olla keegi, kes veel juriidilises mõttes ei olda, on viimastel aastatel selgelt väljendunud ka kuritegude arvus. Märgatavalt on juurde tulnud alla 18-aastasi noori, kes on proovinud ööklubidesse sisse saada võõra dokumendi abil.
Kuigi selline tegu võib kaasa tuua kriminaalkaristuse ja seaduse järgi isegi kuni viieaastase vangistuse, lähevad asjad nii kaugele väga harva. Ühelt poolt on seadusandja selgelt väljendanud, et alaealiste puhul ei tohi olla eesmärk karistamine, vaid eesmärgid peavad olema kasvatuslikud ja ennetavad. Teisalt on seda põhimõtet järgitud ka prokuratuuri ja kohtu praktikas.
Täisealistega võrreldes leebem ja kasvatusele orienteeritud karistuspraktika väljendub näiteks alaealiste vangide arvus. Eelmise aasta lõpukuudel oli vanglas 19 alla 18-aastast noort: 18 poissi ja üks tüdruk. Tüdruk kandis karistust narkokuriteo eest. Kaheksa poissi olid toime pannud varavastaseid kuritegusid, neli vägivallakuritegusid ja kuus poissi nii varavastaseid kui vägivallakuritegusid. 2007. aasta lõpul oli alaealisi vangis üle kahe korra rohkem.

SELLEKS ET enne täisealiseks saamist vangi sattuda, ei piisa enamasti ühe kuriteo toimepanemisest, muidugi välja arvatud juhul, kui see on väga raske, näiteks tapmine. Vabadus võetakse vaid neilt, kes on kuritegusid korda saatnud ka varem ning kelle puhul pole muud mõjutusvahendid positiivset tulemust andnud.
Kui kuritegelik käitumine muutub juba osaks inimese igapäevaelust ning uute rikkumiste toimepanemist ei suuda takistada enesekontroll, pere ega kool, muutub kohtule kasvatuslike aspektide kõrval tähtsamaks teiste inimeste kaitsmine.
Head kasvatuslikku mõju vangistusel enamikul juhtudel ei ole, pigem on märgata kuritegelikku käitumist soosivate tegurite domineerima pääsemist.
Vangistuse kõrval on kohtul teisigi võimalusi, alates rahalisest karistusest kuni üldkasuliku tööni. Suur osa noori ei jõua aga üldse kohtusse.
NOORTE puhul on enam levinud vargused ja mitmesugused vägivallakuriteod. Nii meil kui mujal kiputakse ärandama vanu autosid ja tungima tühjadesse hoonetesse.
Kui selline rikkumine on alaealisel esmakordne, on suur tõenäosus, et prokurör otsustab saata asja lahendamiseks alaealiste komisjonile. Tolle ülesanne on aidata noort ja püüda leida lahendusi, mis toetaksid normidekohast käitumist nii, et noor ei kahjustaks ei ennast ega teisi.
Peale alaealiste komisjoni saatmise on võimalik menetluse lõpetamine tingimusel, et täidetakse teatud kohustusi, näiteks tehakse üldkasulikku tööd. Menetlust saab lõpetada ka kannatanuga leppimise korral.

KOKKUVÕTTES võib nentida, et Eesti noorte käitumisraskused on sarnased muude maade noorte omadega. Mõnevõrra suuremad riskid on seotud ehk alkoholi tarbimisega — see on Eestis ka täisealiste puhul tõsine probleem.
Samas on olukord vägivaldsete või muul viisil ühiskonnavastaste noortegruppidega Lääne-Euroopa riikides murettekitavam kui meil. Noorte probleemidega tegeldes on lootust, et see nii ka jääb.