Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/03/30/2926774t1hdd3c.jpg)
Kolme aasta eest võttis riigikogu vastu korrakaitseseaduse, mis muudab tänavu suvest senist öörahu korda.
Kui praegu algab öörahu kell 23 ja kestab kella 7-ni, siis alates 1. juulist kehtib tööpäeviti öörahu kella 22–6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7, kirjutab Postimees.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et kuigi müra taset reguleerivas määruses on kirjas päevane ajavahemik kella 7–23 ja öine kella 23–7, leiti seaduse väljatöötamisel, et uued kellaajad on enam kooskõlas inimeste käitumisharjumustega.
Seni oli Eestis kaks päeva aastas, mil öörahu ei kehtinud: öö vastu 1. jaanuari ja jaanipäeva. Nüüd võib lisaks öö läbi lärmakalt pidutseda ka 24. veebruaril.
«Arvestades, et tegemist on Eesti vabariigi jaoks oluliste pühadega, on proportsionaalne piirata pühasid mitte tähistavate inimeste õigust rahule nende inimeste kasuks, kes neid pühasid tähistavad,» ütles Tuulik.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrich ütles, et lühenev öörahuaeg võib mõjutada ka politsei töökoormust, sest väljakutseid rahu rikkuvate naabrite kohta võib hakata laekuma rohkem.
Praegune praktika on näidanud, et suur osa väljakutsetest tuleb öösel kella 2 ja 4 vahel.
Uldrichi sõnul eeldatakse enamasti, et korduvate märkuste peale rahurikkumine lõpetatakse, ning teatatakse politseile rikkumistest pigem hiljem, kannatades oma une arvelt. Politseile laekub öörahu rikkumiste kohta teateid iga päev, rohkem on neid nädalalõppudel ning kuu alguses, pärast palgapäevi ja mitmesuguste sotsiaaltoetuste kättesaamist.