Kauni kodu võistluse Viljandimaa komisjoni liikmed langetasid otsuse pärast kahepäevast ringsõitu, mille käigus nägid nad nii tänapäeva kataloogide eeskujul kui vana talu vaimus loodud kodusid.
Viljandimaa ilusamad kodud on selgunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjonil oli valida kuue omavalitsuse esitatud 14 kandidaadi vahel.
Mitmendat aastat komisjoni kuuluv muinsuskaitsespetsialist Anne Kivi oletas, et kesisema osavõtu põhjuseks võis olla omavalitsuste mullune eriti raske majanduslik olukord.
«Et meile esitatakse kevadel kohalike konkursside võitjad, tulnuks omavalitsustel korraldada kohapealne võistlus juba läinud suvel, kui aiad olid täies ilus,» selgitas Kivi.
Oletust, et kaunite kodude ring maakonnas võib hakata täis saama, spetsialist õigeks ei pidanud. «Uusi ilusaid kodusid tuleb ajaga juurde,» lausus ta.
Suuri muudatusi aiakujunduses Anne Kivi täheldanud pole. Tema sõnul võiks inimesed oma kodu rajades silmas pidada paikkonna eripära ning hoiduda taluõues näiteks kunstlikust sillutisest ja võltstoonekurgedest. Just stiilipuhas tervikpilt oli see, mida komisjon hindas, ja valik langetati üksmeeles.
Ehkki kandidaate oli tänavu vähem kui varasematel aastatel, ei teinud see komisjoni esimehe Eva Sisaski sõnul otsustamist eriti lihtsamaks. «Kõik kandidaadid olid väga tasavägised,» lausus ta.
Presidendi kantseleile esitati auhindamiseks perekond Kuke Nõrga talu Suure-Jaani vallast, perekond Pikkpõllu kodu Pärsti vallast Kõssalt ja perekond Ruudu kodu Viljandist. Kahe võistlusele esitatud asula ja ühe pargi hulgast tõsteti esile Paistu küla ning ainus kandideerinud omavalitsus oli Suure-Jaani vald.
«Õieilu oli Suure-Jaanis ehk vähemgi kui eelmistel aastatel, ent vallale tervikuna lasteasutustest kalmistuteni pole midagi ette heita,» leidis Anne Kivi.
Viljandis Jakobsoni tänav 59 elav perekond Ruut on tunnustuse pälvinud aeda hooldanud eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate algusest peale. Huvi aianduse vastu viis perenaise Nadja Ruudu aastaid tagasi õppima Räpina tehnikumi ja hiljem ka Eesti põllumajandusakadeemiasse.
Miks just tema aed võistlusele esitati ja välja valiti, seda Nadja Ruut ei tea.
«Ehk sai otsustavaks parim, mis siin aias on: suurepärane vaade,» oletas ta tagasihoidlikult.