Välu: Märtsiküüditamisest möödus 65 aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teisipäeval süüdati Viljandi lauluväljakul küüditamisohvrite mälestuseks üle tuhande küünla.
Teisipäeval süüdati Viljandi lauluväljakul küüditamisohvrite mälestuseks üle tuhande küünla. Foto: Marko Saarm / Sakala

Teisipäeval, 25. märtsil mälestati kõikjal Eestis 1949. aasta küüditamise ohvreid.

Küüditamine on meie riigi ja rahva ajaloos üks väga hirmus sündmus. Teise maailmasõja ajal okupeeris Nõukogude Liit väga palju enda ümber asunud maid. Üks nendest oli ka meie kodumaa. Okupatsioon tähendab seda, et üks riik tungib teisele riigile kallale ja võtab selle endale. Et oma maad armastav rahvas neid selles vähem segaks, tuleb neist lahti saada.

1949. aastal viidi relva ähvardusel paljud meie esivanemad rongidega kaugele Venemaa südamesse Siberisse. Et korraga rohkem mahuks, topiti nad tihedalt loomavagunitesse. Armu ei antud ka lastele ega vanainimestele. Ainuüksi Viljandimaalt küüditati 2497 inimest. Koos 1941. aasta juuniküüditamisega viidi Siberisse üle 30 000 eestlase.

Tagasi üles